Laborianalüüsid annavad ülevaate organismi hetkeseisundist ja normaalsed tulemused ei garanteeri kõikide terviseprobleemide puudumist. Kaebuste püsimisel soovitame pöörduda perearsti poole või broneerida laboriarsti konsultatsioon.
Kui soovid tulla proovi andma eelnevalt kokkulepitud ajal, siis nüüd on see võimalik valitud proovivõtukohtades. Vali sobiv ajaperiood ja me ootame Sind!
Üksikanalüüsidest saad ise või koos laboriarstiga konsultatsiooni käigus panna kokku personaalse tervisekontrolli või testida end mõne konkreetse Sulle olulise näitaja suhtes.
Kui analüüside juures toodud infost jääb valiku tegemisel väheseks ja/või vajad abi tulemustest arusaamisel ning selgitamist, mida konkreetsete testide tulemused Sinu jaoks tähendada võiksid, küsi julgesti abi! Vali enda vajadusele sobiv laboriarsti konsultatsioon või Farmakogeneetika uuringu tõlgendamine.
Mis võiks olla südantsoojendavam, kui kingitus, millega näitad, et hoolid oma lähedasest ja tema tervisest!
\\r\\n
SYNLAB meditsiinilaborist saad oma kallile pereliikmele, sõbrale või lähedasele kõige tervislikuma kingituse – kinkekaardi meie tervisekontrolli pakettidele ja laboriarsti konsultatsioonile.
Meie proovivõtubuss saab tulla proove võtma ka nendesse piirkondadesse, kus meil püsivat proovivõtupunkti ei ole. Oleme käinud Haapsalus, Paides, Raplas, Rakveres, Keilas, Sauel jm.
\\n
\\n
\\n
\\n
\\n
Tervisekontrolliks valmistumine
\\n
\\n
\\n
1 Osta pakett või üksikanalüüs
\\n
Vali ja osta Minu SYNLABi kaudu pakett/üksikanalüüs, kasuta arsti saatekirja või kinkekaarti. Bussis ei saa anda proovi glükoositaluvuse testile ja laktoositaluvuse koormustesti sisaldavatele teenustele.
Soovid, et tuleksime SYNLABi testimisbussiga ka Sinu kodukohta? Kirjuta meile
\\n
[[faqTag|Korduma kippuvad küsimused|Kas bussis saab anda kõiki proove?~~
\\n
\\n
Bussis ei saa anda järgmiseid proove:
\\n
\\n
\\n
Koroona- ja gripitestid
\\n
\\n
\\n
Laktoositaluvuse koormustesti sisaldavad teenused
\\n
\\n
\\n
Glükoositaluvuse test]]
\\n
\\n
\\n
\\n
\",\"id\":\"59\",\"name\":\"SYNLABi Buss\",\"count\":\"0\"},{\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/teenused/lapsed/\",\"image\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/y/consultation__65755.original.png\",\"alt\":\"Lapsed\"},\"description\":\"\",\"id\":\"62\",\"name\":\"Lapsed\",\"count\":\"0\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/teenused/\",\"image\":{},\"description\":\"\",\"id\":\"34\",\"name\":\"Teenused\",\"count\":\"141\"}],\"pages\":[{\"name\":\"Jämesoolevähi ennetus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/jamesoolevahi-ennetus/\"},{\"name\":\" Ettevõttest\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/ettevottest-1/\",\"children\":[{\"name\":\"Tööandjale\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/tooandjale/\"}]},{\"name\":\"Geneetika\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/geneetika/\"},{\"name\":\"Lapsed\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/lapsed/\"},{\"name\":\"Mehe tervis\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/mehe-tervis/\"},{\"name\":\"Ettevõte\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/ettevote/\",\"children\":[{\"name\":\"Ettevõttest\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/ettevottest/\"},{\"name\":\"Karjäär\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/karjaar/\",\"children\":[{\"name\":\"Laboratory assistant\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/laboratory-assistant/\"}]}]},{\"name\":\"Feedback\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/feedback/\"},{\"name\":\"Juhendid\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/juhendid/\",\"children\":[{\"name\":\"Ettevalmistumine proovide andmiseks\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/ettevalmistumine-proovide-andmiseks/\",\"children\":[{\"name\":\"Kahjustunud küüne kogumise juhend\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/kahjustunud-kuune-kogumise-juhend/\"},{\"name\":\"DNA-proovi võtmise juhend\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/dna-proovi-votmise-juhend/\"},{\"name\":\"Põsekaabe\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/posekaabe/\"},{\"name\":\"Emakakaelavähi riski analüüs HPV\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/emakakaelavahi-riski-analuus-hpv-1/\"},{\"name\":\"Esmasjoa uriiniproov\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/esmasjoa-uriiniproov/\"},{\"name\":\"Keskjoa uriiniproov\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/keskjoa-uriiniproov/\"},{\"name\":\"Kilpnäärme analüüside jaoks vere andmine\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/kilpnaarme-analuuside-jaoks-vere-andmine/\"},{\"name\":\"Kurgukaabe\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/kurgukaabe/\"},{\"name\":\"Mikrobioomi uuring\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/mikrobioomi-uuring-1/\"},{\"name\":\"Rektaalkaabe\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/rektaalkaabe/\"},{\"name\":\"Anaalkaabe\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/anaalkaabe/\"},{\"name\":\"Roojaproov kalprotektiini uuringuks\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/roojaproov-kalprotektiini-uuringuks\"},{\"name\":\"Roojaproov peitvere uuringuks\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/roojaproov-peitvere-uuringuks/\"},{\"name\":\"Tupeproov\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/tupeproov/\"},{\"name\":\"Vereproov\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/vereproov/\"},{\"name\":\"Villiproov herpese analüüsiks\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/villiproov-herpese-analuusiks/\"}]},{\"name\":\"Korduma kippuvad küsimused\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/korduma-kippuvad-kusimused/\"},{\"name\":\"Tagasiside\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/tagasiside/\"}]},{\"name\":\"Kasutustingimused\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/kasutustingimused/\"},{\"name\":\"Kinkekaart\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/kinkekaart/\"},{\"name\":\"Teenuse osutamise üldtingimused\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/teenuse-osutamise-uldtingimused/\"},{\"name\":\"Leia proovivõtupunkt\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/leia-proovivotupunkt/\"},{\"name\":\"Meie arstid ja spetsialistid\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/meie-arstid-ja-spetsialistid/\"},{\"name\":\"Privaatsuspoliitika\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/privaatsuspoliitika/\"},{\"name\":\"Vajad abi?\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/vajad-abi/\"},{\"name\":\"Võta ühendust\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/vota-uhendust/\"},{\"name\":\"Envío y devoluciones\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/envio-y-devoluciones/\"},{\"name\":\"Elustiili ja nõuandelood - ole kursis!\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/\"}],\"show_services\":true,\"default_image\":\"/assets/img/ProductDefault.gif\",\"blog\":{\"name\":\"Elustiili ja nõuandelood - ole kursis!\",\"description\":\"\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/\",\"tag\":null,\"posts\":[{\"id\":30,\"author\":\"SYNLAB Eesti\",\"title\":\"LDL-kolesterooli alandamine elustiiliga: juhend südame tervise hoidmiseks\",\"summary\":\"Kõrgenenud kolesteroolid, eelkõige LDL-kolesterool ehk rahva keeles „halb kolesterool“ on üks olulisemaid südame- ja veresoonkonnahaiguste (SVH) riskitegureid. LDL-osakesed transpordivad kolesterooli vereringes ning nende liig võib ladestuda veresoonte seintele, põhjustades veresoonte seinas aterosklerootilisi kahjustusi. Selle tulemusena suureneb südameinfarkti ja insuldi risk.\\nEuroopa kardioloogid rõhutavad, et kolesteroolitaseme parandamisel on elustiilimuutused alati esimene samm, isegi siis, kui hiljem võib osutuda vajalikuks ravimravi. Eesti kardioloog Margus Viigimaa on korduvalt öelnud, et südame tervise seisukohalt on määrava tähtsusega just igapäevased harjumused – toitumine, liikumine, stressi juhtimine ja uni.\\nPeamiselt mõjutavad kolesteroolide taset järgmised tegurid:\\n\\ntoitumisharjumused\\nfüüsiline aktiivsus ja päevane liikumine\\nkehakaal, kehamassi indeks, vööümbermõõt\\nvererõhk\\nsuitsetamine\\nalkoholi tarbimine\\nune kvaliteet ja ööpäevarütm\\nstress\\n\\n \\nToitumissoovitused\\nTervislik toitumine on kolesteroolide alandamise ja SVH ennetamise nurgakivi. Niinimetatud vahemere dieeti peetakse südametervise kuldstandardiks, mis on uuringutes tõendupõhisust leidnud ja mida võib kõikidele inimestele soovitada.\\nToidurasvade koostis mõjutab kolesteroolitasakaalu. SVH risk väheneb siis, kui toidust saadavad küllastunud rasvad asendatakse sobivalt küllastumata rasvadega. Uuringutes on leitud, et polüküllastumata rasvad ja monoküllastumata rasvad on seotud väiksema SVH riskiga, kui neid kasutati küllastunud rasvade asemel.\\nKasulikum on eelistada:\\n\\nmonoküllastumata rasvu (nt oliiviõli, avokaado)\\npolüküllastumata rasvu (nt pähklid, seemned, rasvane kala)\\n\\n \\nSoovitatav on vähemalt 1-2 korda nädalas süüa kala, eelistatavalt oomega-3 rasvhapete rikast kala (nt heeringas, makrell, lõhe). Uuringutes on leitud, et kala söömine vähemalt kord nädalas on seotud 16% madalama südamehaiguse riskiga, ning kala söömine kaks kuni neli korda nädalas on seotud 6% madalama insuldiriskiga. Kõrgeim risk esines inimestel, kes sõid kala väga vähe või üldse mitte.\\nSoovitatav on vähendada liha, eriti töödeldud liha tarbimist 350–500 grammini nädalas. Punase liha piiramine ja asendamine kvaliteetsete taimsete valguallikatega (nt pähklid, soja ja kaunviljad) alandab LDL‑kolesterooli taset. Uuringud on näidanud, et rohke töödeldud liha tarbimine on seotud 7% kõrgema aterosklerootilise südame-veresoonkonnahaiguste riskiga. Töödeldud liha vähendamine aitab ühtlasi vähendada ka soola tarbimist. Punase liha tarbimise piiramist soovitab ka Maailma Vähiuuringute Fond.\\nSoolatarbimise soovituseks on <5 g (ligikaudu üks teelusikas) päevas.\\nKiudainete kogus peaks olema päevas 30–45 g, eelistatud on täisteratooted. Uuringutes on leitud, et piisav kiudainete tarbimine on seotud madalama insuldiriskiga. Kiudainete tarbimine aitab alandada kolesteroolide ja triglütseriidide taset ja vältida kiiret veresuhkru tõusu. Hea kiudainete allikad on kaer, oder, kaunviljad, läätsed, köögiviljad, marjad, õunad jt.\\nHea on tarbida ≥200 g puuvilju ja ≥200 g juurvilju päevas.\\nSoovituslik on süüa ligikaudu 30 g soolamata pähkleid päevas. 30 g segapähklite igapäevane tarbimine on seotud 30% madalama aterosklerootilise südame‑veresoonkonnahaiguste riskiga. Pähklid sisaldavad kiudaineid ning muid kasulikke bioaktiivseid ühendeid.\\nVältida magustatud karastusjookide, puuviljamahlade ning magusate ja soolaste snäkkide kasutamist. Kui toidus on palju kiiresti imenduvaid süsivesikuid (nt valge jahu, suhkrurikkad joogid ja maiustused), tõuseb veresuhkur kiiresti. Sellele järgneb insuliinitaseme tõus, mis stimuleerib maksas rasvhapete tootmist. Selle tagajärjel võib kõrgeneda LDL-kolesterooli ja triglütseriidide tase, alaneda HDL-kolesterool.\\nAlkoholi tarbimine nädalas ei tohiks ületada 100 g absoluutalkoholi. Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et suurem alkoholitarbimine on peaaegu lineaarselt seotud kõrgema riskiga insuldi, südame isheemiatõve, südamepuudulikkuse ja teiste südame‑veresoonkonnahaiguste puhul. Mitmed uuringud viitavad, et madalaim risk SVH osas on karsketel inimestel ning et igasugune alkoholikogus tõstab ühtlaselt vererõhku ja kehamassiindeksit.\\nKohv\\nFiltreerimata kohv sisaldab LDL‑kolesterooli tõstvaid bioloogiliselt aktiivseid ained kafestooli ja kahveooli. Selle liigne tarbimine (üheksa tassi ja rohkem päevas) võib olla seotud kuni 25% kõrgema SVH suremuse riskiga. Filtreerimata kohvi hulka kuuluvad keedukohv, Kreeka ja Türgi kohv ning mõned espressotüübid. Mõõdukas kohvitarbimine (3–4 tassi päevas) ei ole tõenäoliselt kahjulik ja võib olla isegi mõõdukalt kasulik.\\n \\nLiikumissoovitused \\nTäiskasvanud ja vanemaealised inimesed peaksid liikuma regulaarselt, võimalusel vähemalt 30 minutit iga päev. Soovitatav on teha 150–300 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega kehalisi tegevusi või 75–150 minutit nädalas tugeva intensiivsusega kehalisi tegevusi või kombineerida mõlema intensiivsusega kehalisi tegevusi.\\nTegevused peaksid kahel või rohkemal päeval nädalas sisaldama lihasharjutusi, mis tugevdavad kõiki peamisi lihasgruppe ja vähemalt kolmel päeval nädalas sisaldama tasakaalu- ja venitusharjutusi.\\n \\nKehamassiindeks ja vööümbermõõt\\nSoovitatav on hoida kehamassiindeks 20-25 kg/m2 ja vööümbermõõt meestel <102 cm, naistel <88 cm. Uuringutes on leitud, et nii KMI kui ka vööümbermõõt on tugevalt seotud SVH ja ka 2. tüüpi diabeedi avaldumisega.\\n \\nVererõhk\\nSoovituslik on hoida vererõhk normi piirides.\\nVererõhu väärtuste hinnang on järgmine:\\n\\nNormaalne vererõhk on <130/<85 mm Hg\\nPiiripealne vererõhk on 130-139/85-89 mm Hg\\nKõrge vererõhk on >140/>90 mm Hg\\n\\nSoovitame vererõhu mõõtmist teostada rahuolekus. Püsivalt kõrgenenud väärtuste korral tuleks pöörduda arsti poole.\\n\\nSuitsetamine\\nSuitsus sisalduv nikotiin ja süsinikmonooksiid kahjustavad veresoonte sisekihti, kiirendavad kolestrooli ladestumist veresoonte seintesse ja soodustavad ateroskleroosi arengut.\\nSuitsetamisest loobumine parandab südame-veresoonkonna tervist märgatavalt juba mõne kuu jooksul.\\nSuitsetamisest loobumist hinnatakse kõigist SVH ennetusmeetmetest potentsiaalselt kõige tõhusamaks meetmeks, mis toob kaasa märkimisväärse korduvate müokardiinfarktide ja surmajuhtude vähenemise. Isegi üle 20 sigareti päevas suitsetajatel väheneb SVH‑risk 5 aasta jooksul pärast suitsetamisest loobumist, kuigi jääb kõrgemaks kui mittesuitsetajatel.\\n \\nUne kvaliteet\\nTäiskasvanutele soovitatakse tavaliselt 7–9 tundi und ööpäevas.\\nUuringud on näidanud, et ebakvaliteetne uni ja alla 7 tunni kestva une korral on suurem risk SVH tekkeks.\\n \\nEkraaniaeg ja ööpäevarütm\\nLiigne ekraaniaeg mõjutab tervist kahel viisil:\\n\\nsuurendab istuvat eluviisi\\nhalvendab une kvaliteeti\\n\\nÕhtune ekraanivalgus pärsib melatoniini tootmist ja võib häirida ööpäevarütmi. Selle tulemusena võib uni muutuda lühemaks ja pinnapealsemaks. 1–2 tundi enne magamaminekut on soovitatav vältida ekraaniaega.\\n \\nVaimse tervise häired ja stress\\nVaimse tervise häired ja stress on seotud suurenenud SVH riskiga, mistõttu on oluline neid seisundeid vältida ja vajadusel ravida. Uuringutes on leitud, et vaimse tervise heaolu vähendab tõhusalt stressi ja SVH riski.\\nMargus Viigimaa on rõhutanud, et südame tervise seisukohalt on oluline õppida stressi teadlikult juhtima, sest pikaajaline psühholoogiline pinge võib kiirendada südame-veresoonkonnahaiguste arengut.\\nStressi vähendamiseks võivad aidata:\\n\\nregulaarne liikumine\\nlooduses viibimine\\nhingamisharjutused\\nteadlik puhkus\\n\\n \\nKokkuvõtteks 10 elustiilimuutust kolesteroolide langetamiseks\\nKolesterooli taseme parandamine ei sõltu ühestainsast harjumusest. Kõige tugevam mõju tekib siis, kui muuta mitut elustiililist valikud korraga. Tervislik toitumine, regulaarne liikumine, suitsetamisest loobumine, normis vererõhk, piisav uni ja stressi juhtimine aitavad parandada kolesteroolitaset ning vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski.\\nPraktilised sammud, mis aitavad parandada lipiidiprofiili:\\n\\nVähenda lisatud suhkrut ja rafineeritud süsivesikuid\\nSöö iga päev kiudainerikkaid toite\\nEelista taimseid rasvu loomsetele rasvadele\\nLiigu vähemalt 150 minutit nädalas\\nLõpeta suitsetamine\\nPiira alkoholi tarbimist\\nHoia kehamassiindeks ja vererõhk soovituslikes piirides\\nMaga 7–9 tundi ööpäevas\\nVähenda ekraaniaega enne magamaminekut\\nÕpi stressi juhtima\\n\\n \\nKasutatud kirjandus: \\n\\n European Society of Cardiology: 2021 ESC Guidelines on cardiovascular disease prevention in clinical practice.\\nMida on uut 2021. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi preventsioonijuhendis? Margus Viigimaa – Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskus.\\nEesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/adobestock-533346420.jpeg?t=1773132485\",\"alt\":\"LDL-kolesterooli alandamine elustiiliga: juhend südame tervise hoidmiseks\"},\"date_published\":\"10.03.26\",\"tags\":[],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/ldlkolesterooli-alandamine-elustiiliga-juhend-sdame-tervise-hoidmiseks/\"},{\"id\":29,\"author\":\"\",\"title\":\"Confido terviselahendus nüüd kõigis meie SYNLABi proovivõtupunktides\",\"summary\":\"Nüüd saab kõigis SYNLABi proovivõtupunktides üle Eesti kasutada Confido Terviselahenduse kindlustust. See tähendab, et kindlustatu tasub vaid omavastutuse või hüvitislimiidi ületuse eest SYNLABis kohapeal ning ülejäänud arveldused tehakse tema eest. Meeletult mugav! \\nLoe lähemalt siit: https://terviselahendus.ee/blog/uus-koostoopartner-synlab/\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-x-confido.jpg?t=1764339055\",\"alt\":\"Confido terviselahendus nüüd kõigis meie SYNLABi proovivõtupunktides\"},\"date_published\":\"28.11.25\",\"tags\":[],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/confido-terviselahendus-nd-kigis-meie-synlabi-proovivtupunktides/\"},{\"id\":28,\"author\":\"Meeli Glükmann||logo.png\",\"title\":\"Psühhiaater: igal teisel lapsel, kes vastuvõttu tuleb, on B-vitamiini, D-vitamiini või rauapuudus\",\"summary\":\"Igal viiendal Eesti inimesel esineb ärevushäire risk ning enam kui\\r\\nveerandil depressiooni risk, selgus TAI ja TÜ poolt läbiviidud uuringust. Ka\\r\\näsja avaldatud TAI Rahvastiku tervise aastaraamatus on välja toodud, et vaimse\\r\\ntervise häired on märkimisväärselt suurenenud noorte seas - ärevushäiretega,\\r\\nsealhulgas kohanemisraskustega ja depressiooni sümptomitega on möödunud aasta\\r\\nandmetel kimpus üle 900 lapse. Kas ärevushäirete näol on tegu kaasaegse\\r\\nühiskonna pandeemiaga? Psühhiaater dr Mari Järvelaid ja SYNLAB Eesti kliinilise\\r\\nlaboridiagnostika valdkonna juht dr Meeli Glükmann avavad ärevushäirete\\r\\ntagamaid.Dr Järvelaid nentis, et kindlasti on vaimse tervise\\r\\nhäirete sagenemise taga muutunud ühiskond. “Rahvusvahelised uuringud näitavad,\\r\\net varasemaga võrrelduna on nn z-põlvkonna ehk nutiajastusse sündinute hulgas,\\r\\nseda sõltumata riigist, nii ärevushäirete kui depressiooni esinemissagedus\\r\\nkiire tõusutrendiga ning seda juba lapseeas. Evolutsioonis on ärevusel, hirmul\\r\\nja muretsemisel oma oluline koht nii ellujäämiseks kui edukas olemisel. Kui see\\r\\nmuutub aga püsivaks seisundiks, siis on see organismi kurnav. Nüüd on küsimus,\\r\\nkuivõrd kohanemisvõimeline on inimene kaasaegses, igal sammul ja eluetapil\\r\\nmugavusi ja infoküllust pakkuvas keskkonnas,” mõtiskles dr Järvelaid.Tema sõnutsi murrab ärevus läbi, kui me ei suuda olukorda\\r\\nkontrollida või kontrollime liiga palju ja liiga kaua. “Oleme ärevamad mitte\\r\\nseetõttu, et elukeskkond meie ümber oleks muutunud palju ohtlikumaks, vaid\\r\\nvastupidi, soov kõike kontrollida on muutunud ebaproportsionaalseks. Oleme silmitsi liiga paljude\\r\\nvalikutega, seame ebarealistlikult kõrgeid ootusi endale, süüdistame ennast iga\\r\\nvea ja ebaõnnestumise korral. Isiksuse autonoomia dikteerib kohustuse olla\\r\\nedukas, omada igas olukorras kontrolli nii enda, teiste, keskkonna üle, ja\\r\\ntunda end kogu aeg õnnelikuna. Ebaõnnestumine ei tule kõne allagi,” kirjeldas\\r\\npsühhiaater ärevuse tagamaid. Siinkohal tekib küsimus, miks mõned inimesed tulevad\\r\\nendiselt hästi toime, kuid oma vaimse tervisega hädas olijate osakaal on\\r\\nebamõistlikult kiires kasvutrendis? Dr Järvelaiu hinnangul on väga kiire muutus\\r\\ntoimunud nii eluviisis kui elukeskkonnas ja väljakutse seisneb kohanemisel\\r\\nuuega. “Samas ei saa me mööda vaadata uuest väljakutsest inimese organismi\\r\\ntöövõimele muutunud maailmas,” märkis psühhiaater. Eesti noored ja täiskasvanud ei liigu piisavaltTAI aastaraamat toob välja, et nii Eesti noorte kui ka\\r\\ntäiskasvanute kehaline aktiivsus on madal. Ebapiisav kehaline aktiivsus avaldab\\r\\nmõju nii noorte kui ka täiskasvanute füüsilisele ja vaimsele tervisele.\\r\\nSamamoodi on ka toitumisel vaimsele tervisele oluline mõju. Regulaarsed ja\\r\\ntervislikud toitumisharjumused toetavad toimetulekut vaimse tervise\\r\\nprobleemidega ning aitavad neid ennetada. “Me ei liigu enam nii palju, kui meie esivanemad.\\r\\nEvolutsioonis on aeroobne koormus 10 kuni 20 km päevas olnud tavapärane. Lapsed\\r\\npeavad jooksma ja hüppama, et nende luud saaksid tugevaks ja et nad õpiksid oma\\r\\nkeha kontrollima ja juhtima. Me sööme kas liiga palju või ühekülgselt, järgime\\r\\nkõik samu soovitusi, unustades, et iga inimene on isikupärane - mis ühele\\r\\nparas, see teisele palju ja kolmandale hoopis vähe. Paraku universaalselt\\r\\nkõikidele sobivat tervislikku toitu ja toidukogust ei ole. Toiduärevus ja\\r\\nterviseärevus on väga sage, pigem juba normaalsus. Olles arvutimaailmas, istume\\r\\nvõi lamame ühes asendis tunde märkamata aja kulgu, magame vähe ning ei suhtle\\r\\nteiste inimestega silmast-silma,” tõi dr Järvelaid välja elustiili muutused,\\r\\nmis mõjutavad ka meie vaimset heaolu. Ta toonitas, et organismi ressursid ammenduvad ühel\\r\\nhetkel. “Nii kaob tasakaal ja organismil hakkab olema defitsiit ühest või\\r\\nteisest vitamiinist või mikroelemendist, et “seda masinavärki” heas töökorras\\r\\nhoida. Kui tullakse vastuvõtule pärast talvist koolivaheaega lapsega, kel on\\r\\nootamatult tekkinud koolitõrge, keskendumise halvenemine, ärevus ja kurnatuse\\r\\ntunne, selgub tihti, et vaimse tervise häire tekitajaks osutub defitsiit\\r\\nD-vitamiinist, B12-vitamiinist, foolhappest või rauapuudusaneemia. Kui\\r\\norganismis on mõnes ainevahetusele olulisest ainest puudus, reguleerib ta end\\r\\nn-ö säilitusrežiimile ja pihta saab eelkõige meie vaimne sooritusvõime. Kes\\r\\nmuutub trotslikuks, kes nutuseks, kes hakkab vältima pingutust nõudvaid\\r\\ntegevusi,” jätkas psühhiaater tuues välja, et vaimse tervise vaates on\\r\\nülioluline vaadata organismi tervikuna.Vitamiinidel\\r\\nja mikroelementidel on närvisüsteemi talituses ülioluline rollPalju\\r\\nräägitakse sellest, et vitamiinid ja mikroelemendid on vajalikud, et meie\\r\\norganism suudaks võidelda viirustega ning ennetada erinevaid haiguseid. Palju\\r\\nvähem aga räägitakse sellest, et ka vaimse tervise vaates on neil oluline roll.\\r\\n“Minu praktika näitab, et pea igal teisel lapsel, kes jõuab psühhiaatri\\r\\nvastuvõtule, on kas B12-vitamiini, foolhappe, D-vitamiini või rauapuudus. Nende\\r\\nainete puudusega kaasneb emotsionaalne madalseis, keskendumise ja sooritusvõime\\r\\nvähenemine, neil on närvisüsteemi talituses ülioluline roll,” tõdes Dr\\r\\nJärvelaid. SYNLAB Eesti kliinilise laboridiagnostika valdkonna juht dr\\r\\nMeeli Glükmann nõustus, et vahel võivad vaimse tervisega seotud sümptomid märku\\r\\nanda mõne organismi jaoks vajaliku aine puudusest või mõnest haigusest.\\r\\n“Põletik, aneemia, suhkruhaigus ja kilpnäärme haigused võivad anda märku\\r\\nväsimuse, jõuetuse või vastupidi kõrgenenud ärevusega. Seepärast on psüühiliste\\r\\nsümptomite tekkimisel oluline kontrollida ka vereanalüüsidega, kas tegemist on\\r\\nmõne terviseprobleemiga või on organismis puudus hoopis olulistest vitamiinidest\\r\\nja mikroelementidest,” ütles dr Glükmann. Ta nentis, et laborianalüüsidega on leitud, et madal ferritiin\\r\\nehk rauatagavara tase on täna väga levinud probleem, eriti noorte seas. Ühelt\\r\\npoolt on raud vajalik meie vereloomele ja lihaskonnale, kuid sama oluline on\\r\\nsee närvisüsteemi jaoks. Rauapuudusel langeb inimese vaimne võimekus, tekivad\\r\\ntähelepanuhäired, inimene ärritub kergemini ja võib tekkida motivatsioonipuudus.Samamoodi mõjutavad meie närvisüsteemi B-rühma\\r\\nvitamiinide ja vitamiin D tase. “Madal vitamiin D tase võib kaasa tuua\\r\\ntähelepanu- ning meeleoluhäireid, sealhulgas depressiooni ja kognitiivse\\r\\nvõimekuse langust. Samamoodi võivad vitamiinide B12 ja B9 ehk folaadi\\r\\ndefitsiidi korral inimestel esineda kognitiivseid häireid, segadustunnet, mälu\\r\\nhalvenemist ja dementsust,” rääkis dr Glükmann. Lisaks eelmainitutele mõjutavad\\r\\nmeie organismi närvisüsteemi normaalset talitust ka näiteks seleeni, tsingi ja\\r\\nvase tasemed. Oluline on kontrollida kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH) ja\\r\\nveresuhkru taset. Ka põletik organismis võib arstide sõnul olla vaimsete\\r\\nprobleemide, nagu väsimus ja tähelepanuhäire põhjuseks, mistõttu on ka põletikunäitajate\\r\\nja hemogrammi analüüside kontrollimine oluline. Vaimse tervise ravis on vaja paradigma muutustMõlemad arstid tõdevad, et meie eluviis on muutunud ning\\r\\nseda muutust tagasi keerata ei saa. Ent oluline on mõista, milliseid muutuseid\\r\\non eluviisi muutused – elutempo, toitumine, uued viirushaigused jms – kaasa\\r\\ntoonud meie organismile. “Evolutsiooniliselt on meie organism harjunud\\r\\nkeskenduma ellujäämiseks olulisele ehk kui inimene jääb haigeks, suunab\\r\\norganism kogu jõu haigusega võitlemisele ning see toob kaasa energiakulu\\r\\nvähendamise teistes protsessides. Seega on meeleolu alanemine osa meie\\r\\nloomulikust kaitsemehhanismist, et organism saaks võidelda põletikuga või\\r\\ntaastada energiavarusid, mille osas on tekkinud defitsiit. Kui vaimse tervise\\r\\nhäire põhjustajaks on mõne vitamiini või mikroelemendi defitsiit, siis seda ei\\r\\nravi välja ei rahustid ega antidepressandid kui defitsiit jääb püsima,”\\r\\nselgitas dr Järvelaid, miks on vaja ka psühhiaatrilises ravis hinnata vaimse\\r\\ntervise vaates olulisi kehalisi tervisenäitajaid.Dr Järvelaid ei ütle, et vaimse tervise probleemide\\r\\nlahendus peitubki toidulisandites. “Kindlasti on vaja hinnata iga haigusjuhtu\\r\\nindividuaalselt ning lisaks tervisenäitajatele on ülioluline diagnoosi panemisel\\r\\nhinnata nii kliinilist pilti kui toimetulekuvõimet, vajadusel läbi viia\\r\\npsühholoogilised uuringud enne kui määrata ravimid. Ka rahvusvahelised uuringud\\r\\non näidanud, et kui medikamentoosset ravi toetada organismile defitsiidis\\r\\nolevate vitamiinidega, paraneb ka ravi tõhusus. Oluline on, et vaataksime\\r\\norganismi kui tervikut ning tegeleksime kogu organismi vajaduste toetamisega,\\r\\nmitte vaid tagajärgedega, otsimata põhjust.”Psühhiaatrite ja laboriarstide koostööna on loodud SYNLABi Tähelepanuvõime ja kognitiivse võimekuse pakett. Paketi tulemused aitavad hinnata, kas verenäitajad võivad mõjutada tähelepanu või kognitiivse võimekusega (mõtlemine, õppimine, mälu, tähelepanu, keelekasutus, probleemide lahendamine ja otsustusvõime) seotud häire sümptomeid ja raskustaset. \",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/adobestock-273134115.jpeg?t=1724663037\",\"alt\":\"Psühhiaater: igal teisel lapsel, kes vastuvõttu tuleb, on B-vitamiini, D-vitamiini või rauapuudus\"},\"date_published\":\"26.08.24\",\"tags\":[{\"name\":\"#D-vitamiin\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/%23D-vitamiin\"},{\"name\":\"#Kilpnääre\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/%23Kilpn%C3%A4%C3%A4re\"},{\"name\":\"#Vaimne tervis\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/%23Vaimne+tervis\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/pshhiaater-igal-teisel-lapsel-kes-vastuvttu-tuleb-on-bvitamiini-dvitamiini-vi-rauapuudus/\"},{\"id\":27,\"author\":\"Meeli Glükmann||logo.png\",\"title\":\"10 tervisenäitajat, mida peaks kontrollima, kui tähelepanu hajub ja keskenduda on raske\",\"summary\":\"Tähelepanul ja kogunitiivsel võimel on märkimisväärne mõju meie igapäevaelule, suhetele ja üldisele heaolule. Vaimset võimekust ja sellega seonduvate häirete raskust hinnatakse peamiselt neuropsühholoogiliste uuringutega, kuid olulist infot võib saada ka verenäitajatest.“Kognitiivne\\r\\nehk vaimne võimekus mõjutab meie\\r\\nsuutlikkust omandada, töödelda, mõista ja kasutada teadmisi ning tegeleda\\r\\nerinevate kognitiivsete ülesannetega nagu mõtlemine, õppimine, mälu,\\r\\ntähelepanu, keelekasutus, probleemide lahendamine ja otsustusvõime,” selgitas SYNLAB\\r\\nEesti kliinilise valdkonna juht Meeli Glükmann.Arst nentis, et inimese organism on omavahel\\r\\ntihedalt seotud keeruline elundsüsteemide kogum, sealhulgas on oluline ka\\r\\nnärvisüsteemi talitlus. “Mitmed verenäitajad, näiteks hemogramm, B12- ja D-vitamiin,\\r\\nmineraalainete, kilpnäärme hormoonide ja veresuhkru tase peegeldavad meie\\r\\nterviseseisundit ja kõrvalekallete korral võib olla mõjutatud ka närvisüsteemi\\r\\ntoimimine. Vitamiinide ja mineraalainete puudus, põletikud, kilpnäärme üle- või\\r\\nalatalitlus, diabeet jt haigused võivad olla tähelepanuhäirete või halva kognitiivse\\r\\nvõimekuse põhjuseks,” selgitas Glükmann ning loetles 10 verenäitajat, mida kontrollida siis, kui esineb tähelepanu- ja meeleoluhäireid.Ferritiin on vajalik\\r\\nlihaskonnale, aga ka närvisüsteemile“Ferritiin väljendab\\r\\norganismi rauavarusid. Raua peamisteks ülesanneteks organismis on hapniku\\r\\ntransport, rakkude kasv ja punavererakkude tootmine. See on vajalik vereloomes\\r\\nhemoglobiini ja lihaskoes müoglobiini ehk valgu, mis transpordib hapnikku\\r\\nlihastesse, sünteesiks,” kirjeldas Glükmann lisades, et ühelt poolt on raud vajalik\\r\\nmeie lihaskonnale ja vereloomele, kuid piisav rauasisaldus organismis on oluline\\r\\nka närvisüsteemile. Rauapuudusel langeb inimese\\r\\nvaimne võimekus, tekivad tähelepanuhäired, peavalud, inimene ärritub kergemini\\r\\nning võivad tekkida motivatsioonipuudus ja apaatsus. “Kui koed saavad piisavalt\\r\\nhapnikku, tunneb inimene end terve ja värskena. Kui rauda on vähe, on kudedes\\r\\nhapnikunälg ning võib tekkida rauapuudusaneemia,” kinnitas arst.Ta selgitas, et aneemia\\r\\nkorral halveneneb vere võime transportida hapnikku kopsudest kudedesse ja kehas\\r\\ntekib hapnikudefitsiit, millest annavad märku jõuetus, väsimus, füüsilise\\r\\nkoormuse taluvuse langus, kergesti tekkiv õhupuudustunne, samuti\\r\\nsüdamekloppimine, kahvatu jume, küünte ja juuste haprus, lõhenenud suunurgad,\\r\\nisuväärastused, nt tung süüa kriiti, või jääd, külmataluvuse langus, millest\\r\\nannavad märku külmetavad jalad ja käed ning nn rahutute jalgade sündroom.Vitamiin D madal tase toob kaasa tähelepanu- ja\\r\\nmeeleoluhäireidVitamiin D puhul on palju räägitud\\r\\nselle olulisusest tervete ja tugevate luude ning hammaste arengus, kuid lisaks\\r\\nluukoele on see tarvilik komponent närvikoe talituses. “Vitamiin D osaleb vere hüübimises, soodustab immuunsüsteemi tugevust\\r\\nning korras tase veres vähendab diabeeti haigestumise riski. Lisaks stimuleerib\\r\\nsee tuju ja söögiisu reguleeriva serotoniini sünteesi ajus. Madala vitamiin D\\r\\nsisalduse korral on madal ka serotoniini tase veres, mis toob kaasa tähelepanu-\\r\\nning meeleoluhäireid, sealhulgas depressiooni ja kognitiivse võimekuse langust,”\\r\\ntõi Glükmann välja vitamiin D mõju, millest pole piisavalt räägitud. Vitamiin B12 ja folaat on vajalikud närvisüsteemi normaalseks\\r\\ntalituseks“B12-vitamiini ja folaadi ainevahetus\\r\\non tihedalt põimunud ja mõlemad on vajalikud närvisüsteemi normaalseks\\r\\ntalitluseks. Ühe või teise aine puudus põhjustab DNA sünteesi häireid,\\r\\nkehvveresust ja neuroloogilisi häireid,” selgitas Glükmann järgmiste oluliste, meie\\r\\nvaimsele võimekusele mõju avaldavate vitamiinide rolli.Folaat ehk vitamiin B9 on organismis oluline normaalseks\\r\\nrakkude jagunemiseks, vereloomeks ja närvisüsteemi toimimiseks. Folaadi\\r\\ndefitsiidi korral võib arsti sõnul inimestel esineda kognitiivseid häireid,\\r\\nunetust, psühhoose, depressiooni, perifeerseid sensoorseid häired, tekkida dementsus.\\r\\n“Inimese organism ise folaati ei sünteesi, vajaliku koguse peab organism saama\\r\\ntoidust. Rikkalikult sisaldavad folaate rohelised lehtköögiviljad, pähklid,\\r\\nkala, puuviljad,” märkis Glükmann nentides, et folaadi varud organismis ei ole\\r\\nsuured ja mõne kuuga võib kujuneda vereproovist tuvastatav folaadipuudus. Ta lisas, et folaadi defitsiit võib tekkida ka\\r\\nmõnede ravimite, näiteks epilepsiaravimid, antidepressandid, antibiootikumid,\\r\\nATH ravis kasutatavad stimulandid, pikaaegse tarvitamise korral.Ka vitamiini B12 ei sünteesi\\r\\norganism ise, seda omandab organism vaid loomsest toidust. “Vitamiin B12\\r\\ndefitsiit võib avalduda depressiooni,\\r\\nsegadustunde, dementsuse ja mälu halvenemisena. B12-vitamiini defitsiit võib\\r\\nkahjustada närvisüsteemi enne aneemia väljakujunemist, seeõttu tuleb\\r\\nvitamiinipuudust esimesel võimalusel ravida,” täheldas Glükmann.Seleen toetab\\r\\nmälu“Täiskasvanutel, kellele anti seleeni\\r\\nsisaldavat antioksüdantide segu, olid uuringute lõpuks paremad tulemused\\r\\nepisoodilise ja verbaalse mälu osas ning olid motiveeritumad alustatud tegevusi\\r\\nlõpuni viima. Ka Alzheimeri tõve ja depressiooniga inimestel on tuvastatud\\r\\nmadalamat seleenitaset,” tõi Glükmann näiteid teadusuuringutest, mis on\\r\\nkinnitanud seleeni mõju närvisüsteemile. Seleeni piisav sisaldus on vajalik ka\\r\\nkilpnäärmehormoonide normaalseks sünteesiks, immuunsüsteemi talitluseks,\\r\\nsüdame- ja veresoonkonna toimimiseks.Tsingi puudusel\\r\\nvõib halveneda mäluTsink on samuti oluline mineraal närvisüsteemi\\r\\ntoimimisele ning selle puudusel võib halveneda mälu ja tekkida õpiraskused.\\r\\nMadal tsingi tase veres on Glükmanni sõnul riskifaktor depressiooni, Alzheimeri\\r\\ntõve ja teiste närvirakkude vananemisega seotud haiguste tekkeks.“Normaalse toitumise korral vaegust ei\\r\\nkujune, kuid tsingipuudus võib tekkida meelevaldsete dieetide, stressi,\\r\\nalkoholismi, hormoonravi, rauapreparaatide pikaaegsel tarvitamisel, samuti seedetrakti\\r\\nhaiguste korral. Tsingipuuduse sümptomid on hilinenud suguküpsus, väsimus, halb\\r\\nhaavade paranemine, toitude maitse- ja lõhnatundilkkuse häired, juuste\\r\\nsuurenenud väljalangemine, neuropsüühilised häired,” lausus arst.Vask on oluline\\r\\nnärvikiudude tekkeks ja närvisignaalide ülekandeksUuringud viitavad, et närvisüsteemile\\r\\nvõib kahjulik olla nii liigne vase sisaldus organismis kui selle puudus. Ennekõike\\r\\nvajab närvisüsteem vaske närvikiudude tekkeks ja närvisignaalide ülekandeks.“Vase liigsuse sümptomiteks võivad\\r\\nolla lihasvalud, maksaprobleemid, depressioon, unehäired, laste hüperaktiivsus,\\r\\nseniilsuse kiirem kujunemine, harva esinev ladestushaigus e Wilsoni tõbi. Madala\\r\\nvasesisalduse korral võib tekkida kehvveresus, langeda leukotsüütide arv veres,\\r\\ntekkida nahatundlikkuse häired.On leitud, et vasesisaldus ei ole\\r\\nkorras neurodegeneratiivsete haiguste, nt dementsuse ehk Alzheimeri tõve korral,”\\r\\nkirjeldas Glükmann seisundeid, mis võivad esineda, kui vase tase organismis ei\\r\\nole tasakaalus. Hemogramm tuvastab põletikku\\r\\norganismisMitmeid organismi haiguslikke protsesse\\r\\nvõimaldab tuvastada üldise tervisliku seisundi hindamise analüüs hemogramm. “Sellega\\r\\nvõime tuvastada nii kehvveresust kui ka põletikku organismis, mis on sageli vaimse\\r\\ntervise probleemide, nagu väsimuse ja tähelepanuhäire põhjuseks,” selgitas\\r\\nGlükmann. Kilpnääret\\r\\nstimuleeriv hormooni (TSH) tase annab infot kilpnäärmehaiguse diagnoosiksGlükmann rääkis,\\r\\net ka kilpnäärmehaigused mõjutavad oluliselt närvisüsteemi ja tähelepanuvõimet.\\r\\nKilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) tase annab aga infot kilpnäärmehaiguse\\r\\ndiagnoosiks. “Kilpnäärmehormoonide taseme kõrvalekalded, mille põhjuseks on nii\\r\\nkilpnäärme üle- kui alatalitlus võivad põhjustada tähelepanu, mälu ja\\r\\nkontsentratsiooni probleeme. Ka piirialased TSH tulemused võivad olla seotud\\r\\ndepressioooniga,” märkis arst.Glükohemoglobiin\\r\\n(HbA1c) väljendab veresuhkru tasetGlükohemoglobiin on veresuhkru\\r\\nanalüüs, mis väljendab viimase 2–3 kuu keskmist veresuhkru taset.See võimaldab tuvastada diabeeti, aga ka eeldiabeeti ehk eelsoodumust\\r\\nsuhkruhaiguse tekkeks ning seega haigust ennetada. “Diabeedi korral on glükohemoglobiini tase kõrgenenud ja see võib aja jooksul ning\\r\\nhalvasti ravitud juhtudel kahjustada veresooni, südant, neerusid, silma\\r\\nvõrkkesta, maksa ja närvisüsteemi. Diagnoosimata suhkruhaigus võib olla vaimse\\r\\ntervise probleemide põhjuseks ,” rääkis Glükmann, miks on vaimse tervise probleemide\\r\\nkorral oluline kontrollida ka glükohemoglobiini.Loetletud analüüsid on valitud psühhiaatrite ja laboriarstide koostööna ning koondatud SYNLABi Tähelepanuvõime ja kognitiivse võimekuse paketti. Paketi tulemused aitavad hinnata, kas verenäitajad võivad mõjutada tähelepanu või kognitiivse võimekusega (mõtlemine, õppimine, mälu, tähelepanu, keelekasutus, probleemide lahendamine ja otsustusvõime) seotud häire sümptomeid ja raskustaset. \",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-tahelepanu-ja-kognitiivse-voimekus-koduleht-530x300px.jpg?t=1723470310\",\"alt\":\"10 tervisenäitajat, mida peaks kontrollima, kui tähelepanu hajub ja keskenduda on raske\"},\"date_published\":\"12.08.24\",\"tags\":[{\"name\":\"#D-vitamiin\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/%23D-vitamiin\"},{\"name\":\"#Kilpnääre\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/%23Kilpn%C3%A4%C3%A4re\"},{\"name\":\"#Vaimne tervis\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/%23Vaimne+tervis\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/10-tervisenitajat-mida-peaks-kontrollima-kui-thelepanu-hajub-ja-keskenduda-on-raske/\"},{\"id\":26,\"author\":\"Paul Naaber||logo.png\",\"title\":\"Puugiründe kõrghooaeg: arst selgitab, kui kaua kestab kaitse pärast vaktsineerimist\",\"summary\":\"Kõige\\r\\nrohkem puugiründeid leiab aset juulist septembrini. Kuigi puukborrellioosi\\r\\nvastu veel end vaktsineerida ei saa, on puukentsefaliidi vältimiseks olemas\\r\\ntõhusad vaktsiinid. Immuunsus ei kesta paraku igavesti. Arst selgitab, kui kaua\\r\\npuukentsefaliidivastane kaitse pärast vaktsineerimist toimib ning kuidas\\r\\nimmuunsust kontrollida.Puugid ründavad\\r\\ninimesi tavaliselt maist oktoobrini, kõige enam juulis-septembris. Puuk muutub\\r\\naktiivseks, kui ööpäevane keskmine temperatuur on vähemalt +7°C. Rünnates\\r\\ninimest maapinnalt või taimedelt, imeb puuk end peremehe külge mitmeks\\r\\npäevaks ning eelistab seejuures kohta, kus nahk on õrnem. Puugi süljel on\\r\\ntuimestavad omadused, mistõttu on puugi hammustus reeglina valutu. Hammustuse\\r\\nkoht muutub valulikuks või hakkab sügelema alles tunde hiljem.Üle maailma on teada\\r\\nkümneid puukidega ülekantavaid haigusi ning pidevalt avastatakse uusi. SYNLAB Eesti kliinilise juhi ja kliinilise\\r\\nmikrobioloogi dr Paul Naaberi sõnul on sagedasemateks puukidega levivateks\\r\\nhaigusteks puukentsefaliit ja puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi, mõlema osas kuulub Eesti kõrge riskiga piirkonda. \\r\\n\\r\\n“Puukidega levivad ka teised nakkused – ehrlihioos/anaplasmoos, riketsioosid,\\r\\nbabesioos, tulareemia, taastuvad palavikud, kuid nende levimuse kohta nii\\r\\nEestis kui ka mujal Euroopas on vähe andmeid,” lisas dr Naaber. Nakkuste suhtes\\r\\ntuleks dr Naaberi hinnangul uurida inimesi, kellel on peale puugirünnet\\r\\ntekkinud puugiga seotud nakkustele viitavad sümptomid. “Samas tuleb arvestada,\\r\\net alati ei märka inimene ise kehale kinnitunud puuki, kuid kaebuste\\r\\npuudumisel pole mõtet igaks juhuks uuringuid teha. Nakkuse kahtlusel tuleks\\r\\nuurida inimest, mitte puuki, sest haigustekitaja leidmine või mitteleidmine\\r\\npuugil ei kinnita ega välista nakkust inimesel,” selgitas dr Naaber.\\r\\nPuukentsefaliidi vastane vaktsiin ei ole\\r\\npüsivPuukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii\\r\\ntäiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks\\r\\nesimest tehakse 1- kuni 3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. “Pärast\\r\\nkahte süsti on immuunsus hea, kuid see kestab reeglina ainult ühe hooaja.\\r\\nSeetõttu on vajalik teha ka kolmas süst, mis pikendab immuunsust,” lausus\\r\\nSYNLABi arst. Terviseamet soovitab puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga\\r\\nkolme, kuid kindlasti viie aasta järel. Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta\\r\\nvanusest.\\r\\n\\r\\nSelleks et olla kindel, kas eelneva vaktsiini kaitse veel kehtib, saab oma\\r\\nimmuunsust lihtsa puukentsefaliidi viiruse IgG antikehade vereanalüüsiga kontrollida. “Puukentsefaliidi viiruse IgG\\r\\nantikehad hakkavad tekkima 1–2 nädalat pärast kokkupuudet viirusega või\\r\\nvaktsineerimist. Haiguse\\r\\ndiagnoosimiseks soovitame aga testida IgM ja IgG antikehi alati koos,” lisas dr\\r\\nNaaber.\\r\\n\\r\\nHaiguse läbipõdemine annab tema sõnul enamasti eluaegse immuunsuse. Pärast\\r\\nvaktsineerimist jäävad puukentsefaliidi antikehad organismi kolmeks kuni viieks\\r\\naastaks. Täpsema info immuunvastuse kohta annab vereanalüüs.Kui\\r\\npuukentsefaliiti saab vältida õigeaegse vaktsineerimisega, mis tagab piisava\\r\\nkoguse antikehade olemasolul immuunsuse, siis borrelioosi vastu vaktsineerida\\r\\nei saa ning seetõttu on vajalik pärast puugi leidmist see kiiresti eemaldada ja\\r\\nborrelioosi kahtluse korral teha test. SYNLABi Puukborrelioosi paketti kuulub kuulub borreliavastaste IgM ja IgG antikehade sõeluuring, esmaste positiivsete leidude kinnitamine spetsiifilisemate testidega ning antikehade leidumisel laboriarsti kirjalikud kommentaarid.“Kui nelja\\r\\nnädala jooksul tekib hammustuse kohale või selle lähedale punetav ümmargune\\r\\nlaik, siis tuleb kohe pöörduda arsti poole, kuna see on üks puukborrelioosi\\r\\npeamistest tunnustest,” lausus dr Naaber. Samuti tuleb pöörduda arsti poole,\\r\\nkui pärast hammustust tekib palavik, keha üldine nõrkus, liigesevalud või\\r\\npeavalu.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/adobestock-112230539.jpeg?t=1718880291\",\"alt\":\"Puugiründe kõrghooaeg: arst selgitab, kui kaua kestab kaitse pärast vaktsineerimist\"},\"date_published\":\"20.06.24\",\"tags\":[{\"name\":\"Borrelioos\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Borrelioos\"},{\"name\":\"Entsefaliit\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Entsefaliit\"},{\"name\":\"Puuk\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Puuk\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/puugirnde-krghooaeg-arst-selgitab-kui-kaua-kestab-kaitse-prast-vaktsineerimist/\"},{\"id\":25,\"author\":\"\",\"title\":\"Üks ravim teise järel ei anna soovitud mõju? Appi tuleb farmakogeneetika.\",\"summary\":\"Personaalmeditsiin aitab leida igale inimesele\\r\\nvõimalikult individuaalse ennetus- või raviplaani. Üks oluline\\r\\npersonaalmeditsiini tööriist on farmakogeneetika – vereproovist või põsekaapest\\r\\ntehtud geeniuuring. Tundub tulevikuteema? Tegelikult mitte, personaalne\\r\\nravimite annustamine inimese geneetilistest eripäradest lähtuvalt on juba täna\\r\\nvõimalik. Mis on farmakogeneetilisest uuringust saadud teadmistest kasu ja milliseid\\r\\nhaiguseid saab individuaalse lähenemise teel efektiivsemalt ravida?\\r\\n\\t40% inimestest omab geneetilisi\\r\\neripärasid, mis mõjutavad ravimite efektiivsust\\r\\n\\r\\n\\t\\r\\n\\t“Farmakogeneetika kirjeldab\\r\\ninimese DNA järjestuse mõju ravimite lagundamisele ehk teisipidi seda, \\r\\n\\tkuidas\\r\\nmõjutab ravim inimest sõltuvalt tema geneetikast\\r\\n\\t,” selgitas Eesti suurima\\r\\nmeditsiinilabori SYNLABi laborispetsialist Triin Lillsaar.\\r\\n\\t\\r\\n\\tKui inimene pöördub sümptomitega arsti juurde ning talle\\r\\nmääratakse ravim, on tavapäraselt kolm stsenaariumi:\\r\\n\\tmääratud ravim toimib ja sümptomid leevenevad; \\tmääratud ravim ei anna soovitud efekti ja proovitakse\\r\\nteisi ravimeid; \\r\\n\\t\\tmääratud ravim põhjustab ootamatuid kõrvalmõjusid või\\r\\ntekib vastunäidustus. \\r\\n\\t\\r\\n\\tFarmakogeneetika uuring võimaldab arstil\\r\\nhinnata, millised ravimid millises koguses konkreetsele inimesele mõjuvad. See\\r\\nvõimaldab saavutada paremaid ravitulemusi, vähendada ravimitest tulenevaid\\r\\nkõrvalmõjusid ning olla kokkuvõttes ka kuluefektiivsem. „Uuringutest selgub, et ligikaudu \\r\\n\\t40% inimestest omab geneetilisi eripärasid,\\r\\nmis mõjutavad ravimite efektiivsust\\r\\n\\t,“ tõi Lillsaar välja erinevate\\r\\nuuringute ühise seisukoha.Farmakogeneetilist uuringut rakendatakse hetkel peamiselt\\r\\npsühhiaatrias\\r\\n\\r\\n\\tSYNLABi Farmakogeneetika uuringus analüüsitakse 29 erinevat geeni. Tulemuste põhjal saab infot üle 200\\r\\nravimtoimeaine ainevahetuse kohta organismis ning juhised, kuidas, kui sageli\\r\\nja kui palju tuleb teatud ravimeid vajadusel manustada.\\r\\n\\t Nende\\r\\nravimtoimeainete hulgas on nii teadatuntud \\r\\n\\tibuprofeen,\\r\\ntuntud \\r\\n\\tantidepressandid, mitmed\\r\\nveresoonkonnahaigustega seotud ravimid (nt mitmed \\r\\n\\tstatiinid) ja palju teisiravimeid, mille ainevahetus toimub organismis\\r\\nmaksa kaudu.\\r\\n\\t„SYNLABi Farmakogeneetika\\r\\nuuring\\r\\n\\t hõlmab kõige enam närvisüsteemi häirete ravimisega seotud\\r\\nravimite toimeaineid ning seetõttu on teenust seni peamiselt kasutanud\\r\\npsühhiaatrid antidepressantide määramisel. Seni on tagasiside olnud vägagi\\r\\npositiivne ning paari aastaga on tänu testimisele patsiendid kiiremini abi\\r\\nsaanud ilma, et peaks katsetama erinevate ravimitega, mis antidepressantravi\\r\\npuhul on üsnagi tavapärane,“ rääkis Lillsaar senisest farmakogeneetika\\r\\nkogemusest Eestis meditsiinilabori andmetel.\\r\\n\\tKõige sagedamini tehakse Farmakogeneetika uuring\\r\\ninimesele siis, kui tekib esimene vajadus farmakogeneetiliselt mõjutatud ravimi\\r\\nmääramiseks. Kuna geeniandmed ajas ei muutu, on seda 29 geeni uuringut vaja elu\\r\\njooksul teha ainult üks kord. Proovi andmisest individuaalse põhjaliku raporti\\r\\nsaamiseni kulub 3 nädalat.\\r\\n\\tSeda teades on üha enam ka neid inimesi, kes soovivad, et\\r\\nselline info oleks neil enda kohta juba aegsasti olemas ning\\r\\nfarmakogeneetiliselt mõjutatud ravimi määramisel saaks arst koheselt antud\\r\\nuuringu tulemused aluseks võtta. Kuigi geeniandmed ei muutu, siis lähtuvalt\\r\\nteadusartiklitest uuendatakse raportit pidevalt toimeainete osas – kui\\r\\ntuvastatakse uus seos mõne ravimtoimeaine ja Farmakogeneetika uuringus\\r\\nsisalduvate geenide vahel, uueneb automaatselt ka iga selle uuringu teinud\\r\\ninimese raport.\\r\\n\\tUuring ei anna ühte konkreetset toimivat ravimit, kuid võib oluliselt kitsendada sobivate ravimite\\r\\nvalikut\\r\\n\\t. SYNLAB Eesti laborispetsialist lisas, et kuigi täna juba on võimalik\\r\\nkasutada personaalmeditsiini ravi kontekstis, on selle praktiline rakendamine\\r\\nveel üsna lapsekingades, sest enamik inimestest ei ole teadlikud\\r\\nfarmakogeneetika võimalustest. „Ometigi aitaksid need võimalused muuta\\r\\npaljudele ravi mitte ainult efektiivsemaks, vaid ka vähem kulukaks,“ nentis Lillsaar.\\r\\n\\tMis kasu on\\r\\nfarmakogeneetilisest uuringust?\\r\\n\\r\\n\\tPersonaalsem ja\\r\\nefektiivsem ravi:\\r\\n\\t Inimese geneetilise profiili mõistmine võimaldab\\r\\narstidel kohandada ravimeid vastavalt individuaalsetele vajadustele. See võib\\r\\nsuurendada ravi efektiivsust, vähendada kõrvaltoimeid ja aidata valida\\r\\nravimeid, mis sobivad paremini konkreetse patsiendi jaoks.\\r\\n\\tKõrvaltoimete\\r\\nennetamine:\\r\\n\\t Farmakogeneetiline informatsioon võimaldab arstidel\\r\\nvalida ravimeid, mis on patsiendile ohutumad. „Ravimite kõrvaltoimete esinemine\\r\\nsuureneb proportsionaalselt kasutavate ravimite arvuga ning seetõttu on eriti\\r\\noluline hinnata ka seda, kuidas inimese organism erinevatele toimeainetele\\r\\nreageerib,“ ütles Lillsaar lisades, et ligikaudu 64% ravimi kõrvaltoimetest on\\r\\nvälditavad, kui teame, kuidas meie organism neile reageerib.\\r\\n\\tRavimiannustamise\\r\\noptimeerimine:\\r\\n\\t Geneetilised variatsioonid võivad mõjutada, kuidas keha\\r\\nravimeid lagundab. Teades patsiendi geneetilist profiili, saab arst määrata\\r\\noptimaalse annuse, et tagada ravimi efektiivsus ilma üledoosita või liigse\\r\\nravimi kõrvaltoimeteta.\\r\\n\\tRavimite valik ja\\r\\nvahetamine:\\r\\n\\t Teatud ravimid võivad olla efektiivsemad sõltuvalt\\r\\nindividuaalsetest geneetilistest teguritest. Farmakogeneetiline teave võib\\r\\naidata arstidel valida parimaid ravimeid konkreetse patsiendi jaoks ja\\r\\nvajadusel vahetada ravimit, kui esialgne ravi ei ole tõhus või talutav.\\r\\n\\tRavimiresistentsuse\\r\\nennetamine:\\r\\n\\t Mõnel juhul võivad geneetilised variatsioonid mõjutada\\r\\nravimite efektiivsust. Farmakogeneetiline teave võib aidata ennetada olukordi,\\r\\nkus patsient ei reageeri tavalisele ravile, ja võimaldada kiiremat kohandamist\\r\\nsobivama ravi leidmiseks.\\r\\n\\tFarmakogeneetika uuringu aitab muuta tänapäeva meditsiini\\r\\nja ravi täpsemaks, personaalsemaks ja kulutõhusamaks.\\r\\n\\tSYNLABi Farmakogeneetika\\r\\nuuringu\\r\\n\\tt saab teha SYNLABi proovivõtupunktides\\r\\n\\tüle Eesti (vereproov või DNA proov\\r\\npõsekaapest) või tellida proovivõtukomplekt koju ja võtta ise proov põsekaapest.\\r\\n\\tPõhjalikust raportist saab teada:\\r\\n\\tMillised\\r\\nraportis sisalduvad ravimi toimeained annavad organismi arvesse võttes\\r\\nparima ravitulemuse.\\r\\n\\t\\tUuringu tulemused võimaldavad arstidel täpsemalt\\r\\nmäärata geenidest tulenevalt sobivaima ravimi ja annuse.\\r\\n\\t\\tMillisesse ravimi toimeaine ainevahetuse gruppi\\r\\nSa kuulud? Sellele toetudes saab arst määrata Sulle sobiva ravimiannuse.\\r\\n\\t\\tÜlevaate 200+ ravimi toimeainest koos\\r\\npersonaalsete annustamissoovitustega.\\r\\n\\t\\tKokkuvõte 29 geeni tulemustest, mis on\\r\\nseotud ravimi toimeainete ainevahetusega.\\r\\n\\t\\r\\n\\tRaporti sisu paremaks mõistmiseks on\\r\\nsoovitatav eraldi juurde broneerida SYNLABi Farmakogeneetika uuringu\\r\\ntõlgendamine. SYNLABi laborispetsialist aitab raportist välja tuua olulisema\\r\\nning selgitab, mida tulemused tähendavad. \\r\\n\\tRaviplaani\\r\\nsaab alustada või muuta ainult raviarst.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/adobestock-448356249.jpeg?t=1709648795\",\"alt\":\"Üks ravim teise järel ei anna soovitud mõju? Appi tuleb farmakogeneetika.\"},\"date_published\":\"05.03.24\",\"tags\":[{\"name\":\"Farmakogeneetika\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Farmakogeneetika\"},{\"name\":\"Geneetika\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Geneetika\"},{\"name\":\"Personaalmeditsiin\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Personaalmeditsiin\"},{\"name\":\"Ravimid\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Ravimid\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/ks-ravim-teise-jarel-ei-anna-soovitud-moju-appi-tuleb-farmakogeneetika/\"},{\"id\":24,\"author\":\"\",\"title\":\"Uudne geeniuuring aitab määrata patsiendile kõige täpsemini sobiva ravimi\",\"summary\":\"Igasugune\\r\\nmeditsiiniline uuring ja analüüs annab personaalset infot inimese tervise\\r\\nkohta, kuid diagnoosi saamise järel lähtutakse haiguse ravimisel sageli standardsetest\\r\\njuhistest, mis määravad, millist ravimit mis koguses tuleb manustada. Ent mitte\\r\\nkõik ei reageeri samale ravimile ja samale annusele sarnaselt, mängu tulevad\\r\\ngeneetilised eripärad. Kuidas määrata inimesele just tema eripäradele vastav ja\\r\\nparimat tulemust tagav ravi, on võimalik välja selgitada farmakogeneetilise\\r\\nuuringuga. Mida see uuring endast kujutab ja milliste ravimite ja haiguste\\r\\npuhul abiks on?\\r\\n\\t\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\t\\r\\n\\tTeatud ravimite lagundamisel organismis mängib olulist rolli \\r\\n\\tfarmakogeneetika,\\r\\nmillest tulenevalt reageerivad erinevad inimesed samale ravimile ning annusele\\r\\nerinevalt. Farmakogeneetilisest uuringust võidavad praegu enim vaimse tervise\\r\\nja südame-veresoonkonna ravimeid kasutavad patsiendid. \\r\\n\\tEksperdid selgitavad,\\r\\nkellele ja miks \\r\\n\\tFarmakogeneetika uuring kasulik on.\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\t\\r\\nFarmakogeneetika on personaalmeditsiini osa, mis lähtub ravi määramisel inimese\\r\\nindividuaalsetest pärilikest omadustest seoses ravimite ainevahetusega.\\r\\n„Farmakogeneetilise uuringu näol on tegemist analüüsiga, mille puhul vereproovi\\r\\nvõi suu limaskestalt võetud proovi abil on võimalik tuvastada geenivariandid,\\r\\nmille puhul esineb seoseid inimese geeni ja ravimi toimeaine vahel. Need seosed\\r\\nomakorda mõjutavad ravimite tõhusust ja kõrvaltoimete esinemist. Uuringu abil\\r\\non võimalik teada saada, kuidas inimese keha ravimite toimeaineid lõhustab.\\r\\nSelle põhjal on võimalik tehe järeldusi, millist mõju võivad need ravimid talle\\r\\navaldada,“ selgitas SYNLAB Eesti tootmisjuht Laura Truu.\\r\\n\\t\\r\\n\\t\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tUuring võimaldab muuta paljude patsientide ravi tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks.\\r\\nSeda eelkõige nendes meditsiinivaldkondades, kus sobivaima ravimi leidmiseks\\r\\npeavad arstid patsiendist lähtuvalt erinevaid ravimtoimeaineid katsetama ning\\r\\npatsiendid pahatihti ravimite kõrvaltoimeid kannatama.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\r\\nHead kogemused psühhiaatria valdkonnas\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tÜheks valdkonnaks, kus inimesele sobiva õige antidepressandi leidmiseks tuleb\\r\\nenamasti enne proovida mitmeid toimeaineid, on psühhiaatria.\\r\\n\\t\\r\\n\\t\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tConfido Vaimse Tervise Kliiniku juht dr Mari-Liis Laanetu on\\r\\nfarmakogeneetilist uuringut kasutanud oma patsientide ravimiplaani koostamisel\\r\\npaar aastat. „Senised kogemused maailmast on näidanud, et patsientidel, kellele\\r\\non tehtud enne depressiooni ravi määramist farmakogeneetiline uuring, on\\r\\ntõenäosus saavutada haigusnähtude kadumine 1.71 korda kõrgem kui testimata\\r\\npatsientidel,“ tõi psühhiaater välja erinevate riikide kogemused\\r\\nfarmakogeneetilise uuringu kasutamisest psühhiaatrilise ravi puhul.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\t\\r\\nDr Laanetu selgitas, et tavapäraselt alustatakse antidepressantravi väikeste\\r\\nannustega, mida järk-järgult suurendatakse, kuniks vaevused on täielikult\\r\\ntaandunud. Nagu kõikide ravimite puhul, võivad ka antidepressandid kaasa tuua\\r\\nnii ootuspäraseid kui ka ootamatuid kõrvaltoimeid, mis paraku võivad kujuneda\\r\\nka ohtlikuks. „Näiteks patsient, kellel oli diagnoositud sotsiaalne ärevus ja\\r\\nmõõdukas depressioon. Määratud ravim oli tavapärases raviannuses tema\\r\\nenesetunnet mõnevõrra parandanud, ent vaevused päriselt taandunud ei olnud.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\t\\r\\nFarmakogeneetilisest uuringust selgus, et lähtuvalt tema geneetilisest\\r\\neripärast ei metaboliseerinud tema organism ravimi toimeainet tavapäraselt,\\r\\nvaid see kuhjus organismis ning sellega seoses oli potentsiaalne oht eluohtlike\\r\\nsüdamerütmihäirete tekkeks. Tavapäraselt oleksin ma patsiendil ravimi annust\\r\\ntõstnud, kuna see oli tema enda sõnul siiski andnud positiivseid tulemusi, ent\\r\\ntänu farmakogeneetilisele uuringule saime teada, et ravimi annuse suurendamine\\r\\nei mõjuks antud patsiendile hästi. Seega ei toimunud tavapärane praktika ja\\r\\nravimi annuse suurendamine, vaid ravimi vahetus konkreetsele patsiendile farmakogeneetiliselt\\r\\nparemini sobiva ravimi vastu,“ kirjeldas dr Laanetu mõne aja tagust kogemust.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\t\\r\\n\\t\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tSYNLAB Eesti tootmisjuht Laura Truu selgitas, et farmakogeneetiline\\r\\nuuring uurib inimesel 29 geeni, mis on seotud enam kui 200 ravimi toimeaine\\r\\nmetabolismiga.\\r\\n\\t „Uuringusse on valitud geenid, mille variatsioonid\\r\\nmõjutavad paljude ravimite ainevahetust. Uuringu tulemused annavad arstile\\r\\ninfot ravimravi alustamise ja sobiva annuse määramiseks, et ravim oleks\\r\\ninimesele sobiv ning ennetaks võimalikke kõrvaltoimeid,“ ütles Truu lisades, et\\r\\nuuringu abil on võimalik muuta haiguste ravi oluliselt tõhusamaks ja\\r\\nkuluefektiivsemaks.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\nKui palju see uuring\\r\\nmaksab ja kas praegu tehakse seda vaid täielikult patsiendi enda kulul?\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tFarmakogeneetika uuringu hind SYNLABis on 315 eurot. Inimese\\r\\nfarmakogeneetiline geeniprofiil on unikaalne ja see ei muutu ajas, mistõttu ei\\r\\nole vaja nende geenivariantide suhtes uuesti testida ehk piisab ühekordsest\\r\\nuuringust ja saadud tulemused on kasutatavad kogu elu jooksul erinevate\\r\\nhaiguste ja tervisemurede ravis.\\r\\n\\t\\r\\nHetkel on SYNLABi Farmakogeneetika uuringu kulu täielikult patsiendi\\r\\nkanda, ent SYNLAB on esitanud ka taotluse, et see uuring jõuaks ka\\r\\nriiklikult rahastatud tervishoiuteenuste loetellu.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\nKas selle uuringu\\r\\nvajaduse otsustab raviarst või saab seda teha ka patsiendi enda soovil?\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tAlates käesoleva aasta veebruarist saab patsient teha uuringu ka enda soovil.\\r\\nUuringu tulemuste paremaks mõistmiseks soovitame eraldi juurde broneerida\\r\\nFarmakogeneetika uuringu tõlgendamise. Kui soovituse uuringuks on teinud\\r\\npatsiendi raviarst, siis tõlgendab raportit raviarst.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\nKui kiirelt selgub\\r\\ntulemus pärast analüüsi võtmist?\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tSYNLABi Farmakogeneetika uuring tehakse vereproovist või suulimaskestalt\\r\\nvõetud kaapest, mida analüüsitakse siinsamas Eestis. Uuringu tulemustest valmib\\r\\npõhjalik raport, mis jõuab Minu SYNLABi iseteeninduskeskkonda ja\\r\\nriiklikku terviseportaali 21 tööpäeva jooksul.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\nMilliste teiste\\r\\nhaiguste ravimite täpsemaks määramiseks seda uuringut saab rakendada lisaks\\r\\nmainitud südameveresoonkonna ja psühhiaatrilistele haigustele?\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tFarmakogeneetika uuring on DNA uuring, mis analüüsib 29 erinevat geeni, annab\\r\\nselle põhjal infot üle 200 ravimtoimeaine ainevahetuse kohta organismis ning\\r\\njuhised, kuidas, kui sageli ja kui palju tuleb teatud ravimeid manustada. Antidepressandid\\r\\nja muud psühhotroopsed ravimid, valuvaigistid, reumavastased ravimid,\\r\\nantikoagulandid, antibiootikumid, viiruse- ja seenevastased ravimid,\\r\\ndiabeedivastased ravimid, hüpertensioonivastased ravimid, tsütostaatikumid,\\r\\nprootonpumba inhibiitorid ja statiinid on vaid mõned näited ravimite\\r\\ngruppidest, mille puhul farmakogeneetiline analüüs pakub väärtuslikku teavet\\r\\nselle kohta, kuidas meie organism erinevatele ravimitele reageerib.\\r\\n\\t\\r\\nUuringu raport täieneb pidevalt toimeainete osas - kord kvartalis uuendatakse\\r\\nraportit vastavalt uutele teadusartiklitele ja ravimiuuringutele ning kõik\\r\\ntõenduspõhised leiud jõuavad patsientide raportisse, ilma et nad peaksid uue\\r\\nproovi andma.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\nKas tegu on uudse\\r\\nuuringuga?\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tSoomes on see uuring meditsiinisüsteemis kasutusel juba aastast 2017 ning\\r\\npraeguseks suhteliselt levinud. Eestis saavad\\r\\nerakliendid SYNLABis Farmakogeneetika uuringut teha alates käesoleva\\r\\naasta veebruarist. Eraraviasutuste kaudu on saanud Eesti\\r\\narstid SYNLABi Farmakogeneetika uuringut patsientidele tellida paar\\r\\naastat.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\nKas seda uuringut\\r\\npakub ainult SYNLAB või on ka teisi meditsiiniettevõtteid, kes Eestis\\r\\nfarmakogeneetilist uuringut teostavad?\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tSellise geenide hulga ja ravimite toimeainene nimekirja ning mahuka raportiga\\r\\nei paku Farmakogeneetika uuringut hetkel keegi Eestis. Mõned haiglad teostavad\\r\\nfarmakogeneetilist uuringut teatud üksikute geenide suhtes.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tFarmakogeneetika uuring uurib inimesel 29 geeni, mis on seotud enam kui 200 ravimi toimeaine\\r\\nainevahetusega. Raviarst saab selle info põhjal määrata patsiendile ravimi,\\r\\nmille sobivus on parim.\\r\\n\\t\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\tArtikkel avaldatud Delfis 22.02.2024.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-farmakogeneetika-koduleht-721x440px.jpg?t=1709302168\",\"alt\":\"Uudne geeniuuring aitab määrata patsiendile kõige täpsemini sobiva ravimi\"},\"date_published\":\"01.03.24\",\"tags\":[{\"name\":\"Farmakogeneetika\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Farmakogeneetika\"},{\"name\":\"Geenid\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Geenid\"},{\"name\":\"Personaalmeditsiin\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Personaalmeditsiin\"},{\"name\":\"Ravimid\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Ravimid\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/uudne-geeniuuring-aitab-maarata-patsiendile-koige-tapsemini-sobiva-ravimi/\"},{\"id\":23,\"author\":\"Jüri Laasik||logo.png\",\"title\":\"Laboriarst selgitab: neid kolme verenäitajat võiks iga mees kord paari aasta jooksul kontrollida\",\"summary\":\"Kui naiste seas on levinud teadmine, et kord aastas võiks käia naistearsti juures, siis meeste puhul on teadlikkus ja käitumisharjumused tervisekontrolli osas väiksemad. SYNLAB Eesti laboriarst dr Jüri Laasik toob esile, et tervisekontrolli puhul on oluline nii õigeaegne alustamine kui ka järjepidevus. Uuringust ilmnes, et peamiselt tunnevad mehed tervise osas muret stressi (49%) ja kasvatajate (44%) pärast. 39% meestest tunnevad muret insuldi või infarkti riski osas. Ülekaal valmistab muret 43% meeste jaoks.Kusjuures nooremad mehed (18-29-aastased) on suures osas mures stressi pärast (53%) ja suguhaiguste, viljakusprobleemide ning ka alkoholismi või sõltuvuste osas (24%).Kasvajate ja vähi pärast on mures pooled (50%) vanema vanuserühma (50-59-aastased ja 60+) esindajatest ja samaväärselt ka (49%) 40-49-aastased mehed.Laboriarst dr Jüri Laasik tõi eelneva statistika ja meestekuu valguses esile kolm olulist verenäitajat, mida iga täiskasvanud mees võiks kord paari aasta jooksul tervisekontrollis käies mõõta.Eesnäärme seisundi näitajad ja vähi ennetusKuigi enamasti on meestel hirm, et meestearsti juures käimine tähendab suguelundite füüsilist kontrolli, siis tegelikkuses kasutatakse üldjuhul nii eesnäärme kui üldise tervise hetkeseisu esmaseks hindamiseks vereanalüüse.Nii saab määrata vereproovist PSA (prostataspetsiifiline antigeen) taset ning seeläbi hinnata eesnäärme seisundit. „PSA on meestel eesnäärmekoes toodetav valk. Selle sisaldus veres on normaalselt väga madal, kuid võib tõusta eesnäärme põletiku, healoomulise suurenemise, aga ka eesnäärmekasvajate korral. PSA määramist kasutatakse eesnäärmevähi riski varajaseks avastamiseks ja ravi efektiivsuse hindamiseks.„Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid meestel esinevaid vähkkasvajaid, millesse haigestumuse risk vanusega kasvab. Eesnäärme analüüs on meestele soovitatav alates 40. eluaastast olenemata sellest, kas esinevad vaegused või mitte,“ kirjeldas dr Laasik.Ta lisas, et kõrgenenud riski (nt pärilik eelsoodumuse) või vaevuste korral aga tasub kontrolli pöörduda juba varemgi. SYNLABis sel aastal tehtud PSA analüüsidest on tulemus üle normi keskmiselt 20% 40-69-aastastest meeste analüüsidest. 70+ vanuses on see protsent juba 33.Maksanäitajate hindamineEesti Konjuktuuriinstituudi 2022. aasta andmetel suurenes möödunud aastal Eesti täiskasvanud elanike alkoholitarbimine 1,8%. Alkoinfo andmetel tarbib 28% meestest alkoholi igal nädalal.Maksa tervisenäitajaid mõjutavad enim alkohol, ravimid, ülekaalulisus ja rasvumine aga ka mitmed viirused (eelkõige hepatiididiviirused) ja muud haigusseisundid.Dr Laasik selgitas, et kuna maks täidab organismis mitmeid kriitilisi funktsioone, on selle organi tervislik seisund äärmiselt oluline inimese üldise tervise osas. „Maks osaleb ainevahetuses, sh süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses, reguleerib veresuhkru taset, säilitades glükoosi kui energiaallika ja ladustades seda glükogeenina. Samuti aitab maks eemaldada organismist kahjulikke aineid ja toksiine, töötleb ja neutraliseerib nii alkoholi kui ravimites olevaid mürkaineid, eritades neid organismist. Maks toodab ka sappi, mis aitab seedetraktis toitainetel imenduda. Samuti on maks oluline organ, mis osaleb verevalkude sünteesis, olles oluline nii vere hüübimise kui ka immuunsüsteemi toimimiseks,“ tõi dr Laasik esile.Ta nentis, et just meestel avastatakse sageli maksa talituse häireid, mistõttu tasub isutuse, üldise halva enesetunde korral, ravimite ja alkoholi järjepideva tarvitamise korral või kui kaldutakse ülekaalulisusele, kontrollida kord paari aasta jooksul ka oma maksa tervist vereanalüüsi abil. Seejuures tuleb veel mainida, et muutused maksanäitajates võivad esineda ka siis kui mingeid sümptomeid ei täheldatagi. Esmasteks analüüsideks sobivad maksaensüümide alaniini aminotransferaasi ja gammaglutamüüli transferaasi taseme määramine.Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamineTervise Arengu Instituudi andmetel on just südame- ja veresoonkonna haigused kõige sagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest. Kiires ja stressirohkes maailmas tabavad südame- ja veresoonkonna haigused järjest nooremaid inimesi. Dr Jüri Laasik tõi esile, et vererõhukontrolli ja EKG uuringu kõrval saab vereanalüüsi kaudu esmase südamehaiguste riski ülevaate, mis aitab hinnata nii verepilti, kolesterooli taset, riskimarkereid ning võimalikke põletikunäitajaid.Mitmed vereanalüüsid aitavad välja selgitada südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riske juba varakult. Elustiili muutuse ja õigeaegse raviga on võimalik paljusid neist eemal hoida.„Südame-veresoonkonnahaiguste peamisteks riskiteguriteks on normväärtusest väljas kolesterooli ja LDL-kolestrooli (nn halva kolesterooli) tase ning kõrgenenud vererõhk, mida soodustavad nii stress ja ebapiisav puhkus kui ka ebatervislik toitumine ning vähene liikumine,” tõi dr Laasik esile.Normist kõrgem kolesteroolinäit on SYNLABi statistika alusel oluliseks probleemiks. Sel aastal meestele tehtud analüüsidest ületas LDL-kolesterooli tervisliku piirnormi ligi 70% tulemustest.Artiklis loetletud analüüse saab SYNLABis kontrollida üksikanalüüsidena, kuid põhjalikuma ülevaate tervisest, sh eelnevalt loetletud olulisematest tervsienäitajatest, annab 19 analüüsist koosnev Mehe tervisekontroll.SYNLAB Eesti koostöös Norstatiga viis läbi mehelikkuse uuringu oktoobris 2023. Uuringus osales 1000 vastajat üle Eesti, kellest pooled olid naised ja pooled mehed. Uuringu eesmärk oli hinnata, mis on mehelikkuse osas meeste ja naiste jaoks olulised kriteeriumid ning millised on meeste ja naiste hinnangud meeste tervisekäitumise- ja teadlikkuse osas.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-mehe-tervisekontroll.jpg?t=1699860800\",\"alt\":\"Laboriarst selgitab: neid kolme verenäitajat võiks iga mees kord paari aasta jooksul kontrollida\"},\"date_published\":\"13.11.23\",\"tags\":[{\"name\":\"Eesnääre\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Eesn%C3%A4%C3%A4re\"},{\"name\":\"Maks\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Maks\"},{\"name\":\"Meeste tervis\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Meeste+tervis\"},{\"name\":\"Süda\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/S%C3%BCda\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/laboriarst-selgitab-neid-kolme-verenitajat-viks-iga-mees-kord-paari-aasta-jooksul-kontrollida/\"},{\"id\":22,\"author\":\"\",\"title\":\"Vähi varajase avastamise üheks eelduseks on teada oma kaasasündinud geneetilisi riske\",\"summary\":\"Jens on 49-aastane insener, isa ja edukas ettevõtja. Sportlik, aktiivne ning terviseteadlik. Ta on teadnud kogu oma elu, et tema isa suri keskealisena mingisugusesse vähki. Millisesse, sellest ema kunagi rääkida ei tahtnud, vaid tundis piinlikkust ja vältis vanakooli inimesena teemat pikalt. Alles 40. aastate keskel sai mees ema ristküsitledes teada, et isal oli olnud eesnäärmekasvaja.Eesnäärme- ja jämesoolevähi ning melanoomi geneetilise riski uuringudSYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann paneb südamele, et levinumate vähivormide varajane avastamine algab inimese enda otsusest teada ja teadvustada oma isiklikke riske. „Vähi varajase avastamise üheks eelduseks on teada oma kaasasündinud geneetilisi riske, siis on kasvajat võimalik varakult avastada või isegi vältida selle teket. Uuringute alusel on leitud, et ca 40% vähivormidest on ennetusega välditavad,“ lisas arst.Vähiriski geneetilised uuringud ja polügeenne riskiskoorGeneetilised vähiriski uuringud hindavad individuaalset riski haigestuda levinuimatesse vähitüüpidesse polügeense riskiskoori (PRS) abil.„Teadusuuringud on näidanud, et mitme pahaloomulise kasvaja geneetiline eelsoodumus tuleneb muutustest paljudes geenides ehk on polügeenne. Vähi riski geneetilised uuringud hindavadki inimese riski haigestuda vähki, kasutades tervishoius uudset polügeensete riskiskooride tehnoloogiat“, ütleb teenuse looja, tunnustatud onkoloog dr Peeter Padrik.„Polügeensetel riskiskooridel põhinevad geenitestid aitavad täpsustada inimeste geneetilisi eelsoodumusi kasvajate tekkeks ning võimaldavad rakendada täpsemad haiguste ennetuse ja varase avastamise meetmeid. Meetod erineb standardsetest testidest selle poolest, et riski hindamisel võetakse korraga arvesse sadu kuni tuhandeid geneetilisi variante. Riskihinnang põhineb aastatepikkustel põhjalikel teadusuuringutel ning on teaduslikult välja töötatud Antegenesi meditsiinilaboris koostöös onkoloogide, meditsiinigeneetikute ja bioinformaatikutega“ lisab dr Padrik.Põhjalik raport individuaalsete soovitustega„Raportist sain päris palju enda jaoks olulist infot. Näiteks tean nüüd, et minu haigestumise risk eesnäärmekasvajasse on järgneva 10 aasta jooksul 0,59%, samas vanuses Eesti meeste keskmine risk on aga 0.29%. Suhtelises võrdluses tähendab see 2,02 korda suuremat 10 aasta geneetilist haigestumise riski.Nüüd tean, kui tihti pean oma eesnääret PSA vereanalüüsiga kotrollima, panin endale päriselt kalendrise meeldetuletused selle kohta, et see ei ununeks. Oma tervise eest pean ju ise vastutuse võtma,“ ütlen Jens.Kas teada oma riske või mitte?„Osad sõbrad on küsinud, et kas see teadmine kõrgenenud riskist mind ka kuidagi ärevaks tegi. Tõesti, ei teinud“, muigab Jens. „Minu jaoks oli teadmatus palju frustreerivam. Nüüd tean, millel pean silma peal hoidma ning ühtlasi ka seda, et kui lõpuks mul vähk ka tekib, saab meditsiin sellele suure tõenäosusega siiski varakult jaole ning seda efektiivselt ravida. Sest hoian ka ise oma tervisel silma peal. Minu jaoks on see otsustusmoment ülioluline. Ma magan palju paremini!“Tervisekäitumine mängib rolli ka vähi ennetusesVähiennetuses ei sõltu kõik ainult geenidest, vaid ka tervisekäitumisest ja kehateadlikkusest, seetõttu sisaldab raport ka sellekohaseid nõuandeid. Näiteks sai Jens raportis soovitused suitsetamisest loobumiseks ning eesnäärme võimalike muudatuste jälgimiseks.SYNLABis saab teha 3 erinevat geneetilise vähi riski uuringut:Rinnavähi geneetilise vähi riski uuring naisele\\r\\nRinna- ja jämesoolevähi ning melanoomi geneetilise riski uuring naisele\\r\\nEesnäärme- ja jämesoolevähi ning melanoomi geneetilise riski uuring meheleKõrgenenud riski korral saad automaatselt saatekirja, konkreetsed soovitused järgmisteks sammudeks ning vajadusel broneerida SYNLABi laboriarsti konsultatsiooni.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/v-higeneetika.jpg?t=1697193666\",\"alt\":\"Vähi varajase avastamise üheks eelduseks on teada oma kaasasündinud geneetilisi riske\"},\"date_published\":\"13.10.23\",\"tags\":[{\"name\":\"Vähk\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/V%C3%A4hk\"},{\"name\":\"Geenid\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Geenid\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/vhi-varajase-avastamise-heks-eelduseks-on-teada-oma-kaasasndinud-geneetilisi-riske/\"},{\"id\":21,\"author\":\"Anneli Raave-Sepp||logo.png\",\"title\":\"Kaalutõusu ja väsimuse põhjuseks võib olla kilpnäärme alatalitlus\",\"summary\":\"Ühed peamised märgid, et Sul võib olla kilpnäärme alatalitlus, on pidev ja igapäevatoimetusi segav väsimus ning seletamatu kaalutõus. Sagedamini esinevad kilpnäärmehaigused naistel. Põhjusena toob SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp välja joodivaeguse, mille vajadus kasvab naistel puberteedi ja raseduse ajal. \\nKilpnäärme peamine ülesanne on osaleda organismi ainevahetuses ja kehatemperatuuri regulatsioonis ning tagada kesknärvisüsteemi normaalne talitlus. Tuntuimad kilpnäärme talitlushäired on kilpnäärme alatalitlus ehk hüpotüreoos, mille korral toodetakse organismis kilpnäärme hormoone liiga vähe ja kilpnäärme ületalitlus ehk hüpertüreoos, mille korral kilpnäärme hormoone toodetakse liiga palju.\\nKilpnäärme ala- või ületalitlus – väsimus on mõlema probleemi tunnus!\\nKilpnäärmehaigused võivad alata igas eas vargsi ilmuvate sümptomitega. „Esialgu ei pruugi probleemile viitavaid nähtusid märgatagi või peetakse neid ekslikult näiteks stressi või vananemise märkideks,“ ütleb dr Raave-Sepp.\\nKilpnäärmehaigustega kaasnev väsimus võib süveneda aeglaselt või vastupidi, tekkida ootamatult nõnda, et üks hommik ei suuda peadki padjalt tõsta ja üles tõusta. Kuigi unetunde on piisavalt, on keha hommikul endiselt kurnatud. Rääkimata trenni tegemisest, milleks päevaste toimetuste kõrval energiat lihtsalt enam ei jätku. „Pikaajaline igapäevane väsimustunne aga ei ole organismi normaalne seisund,“ sõnab laboriarst.\\nTavalisemad kilpnäärme alatalitluse sümptomid on:\\n\\npidev väsimus ja isegi apaatsus;\\nkaalutõus;\\nkõhukinnisus;\\nkülmatalumatus;\\njuuste väljalangemine;\\nkuiv nahk;\\nebaregulaarne menstruatsioonitsükkel;\\nsüdame aeglane löögisagedus;\\nhääle kähenemine;\\nprobleemid mälu ja meeleolu alanemisega;\\nkõrge kolesterool.\\n\\nVäsimus võib aga olla ka kilpnäärme ületalituse tunnus. Enamasti tuleneb see probleemidest uinumise ja ärevusega, mida tingib kilpnäärme ületalitlusest stressis keha. „Kuna kilpnääre on närvisüsteemiga tihedalt seotud, võivad probleemide põhjustajaks olla stress ja liigne pinge. Samas võivad närvilisus ja unehäired olla omakorda kilpnäärmehaiguse sümptomid,“ nendib dr Raave-Sepp.\\nTavalisemad kilpnäärme ületalitluse sümptomid on:\\n\\nkäte värisemine;\\nkaalulangus;\\nkiire pulss;\\nvalgustundlikud ja suurenenud silmad (silmad on veidikene punnis);\\närrituvus (nutuvalmidus);\\nkuumatalumatus (nt saunas);\\npidev higistamine, mis ei ole seotud füüsilise koormusega.\\n\\nAlatalitlus kergitab küll kaalunumbrit, aga alles kõige viimasena!\\nNormaalne kehakaal on küll osaliselt individuaalne, kuid kaalumuutus on inimese eluviisi ja tervise peegel. Et kilpnäärmel on oluline seos ainevahetuse reguleerimisel, avalduvad kilpnäärme talitlushäired ka kaalunumbris - kilpnäärme ületalitluse korral ainevahetus kiireneb ja kehakaal reeglina langeb ning alatalituse korral ainevahetus aeglustub ja kehakaal tõuseb.\\nSuurem osa alatalitlusega seotud ülekaalust on tingitud liigsest soola ja vee kogunemisest. Massiline kaalutõus on harva seotud hüpotüreoidismiga. Kui kehakaalutõus on ainus alatalitlusele viitav sümptom, siis suure tõenäosusega ei ole siiski tegemist kilpnäärme alatalitlusega. Kaalumuutus on üks viimaseid sümptomeid, mis kilpnäärme haigusest märku võib anda.\\nKilpnäärme probleemid võivad tabada igaüht\\nSagedamini esinevad kilpnäärmehaigused naistel. Põhjusena toob laboriarst välja joodivaeguse, mida sisaldavad mitmed kilpnäärmehormoonid. Joodi vajadus kasvab naistel puberteedi ja raseduse ajal. Meestel on kilpnäärmehaigusi küll harvem, aga kliiniline pilt on tunduvalt maskeeritum.\\n„Kilpnäärme üle- või alatalitlust ei saa diagnoosida üksnes sümptomite põhjal, sest need võivad viidata ka muudele haigustele. Diagnoosimiseks on vaja teha vereanalüüsid,“ ütleb laboriarst. Ta lisab, et kui inimesel esineb enamik kilpnäärmehaigusele viitavatest sümptomitest ning eriti kui perekonnas on esinenud kilpnäärmeprobleeme, tasub oma kilpnäärme hormoonide taset kindlasti kontrollida.\\n„Lisaks võiksid oma kilpnääret kontrollida last planeerivad naised, et hinnata rasestumise võimalikkust ja selle katkemise ohtu kilpnäärmeprobleemide tõttu,“ räägib laboriarst.\\nKilpnäärmehaiguste diagnoosimiseks vajalikud analüüsid on koondatud SYNLABi Kilpnäärmepaketti, milles sisalduvad järgmised analüüsid: kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) , vaba türoksiin (FT4) ning türeoidperoksüdaasi vastane IgG (TPO IgG) .\\nEnamus kilpnäärme probleeme on kergesti ravitavad\\nDr Anneli Raave-Sepp soovitab analüüside tegemisel alati konsulteerida ka arstiga, et vaadata koos üle tulemused ja saada soovitused järgmisteks sammudeks. „Tervisekontroll näitab, kas abi võib olla nt kilpnäärme ravist, teadlikust toitumisest, vitamiinikuuriga mõne olulise aine varu täiendamisest või uneharjumuste parandamisest,“ sõnab dr Raave-Sepp.\\nKilpnäärmehaigused on enamast healoomulised ja kergesti ravitavad ning ravi toob üsna kiiresti tagasi hea enesetunde ja elukvaliteedi. „Kilpnäärme ületalitlus allub hästi türeostaatilisele ravile. Alatalitluse korral rakendatakse hormoonasendusravi, mis on tavaliselt küll eluaegne, kuid tablettidega saab kilpnäärmehormooni organismis normis hoida ning inimene peaks ennast tundma sama hästi, kui haiguseta. Ravi saamiseks tuleks pöörduda oma perearsti või endokrinoloogi vastuvõtule“ selgitab dr Anneli Raave-Sepp.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-kilpnaarme-pakett.jpg?t=1691154533\",\"alt\":\"Kaalutõusu ja väsimuse põhjuseks võib olla kilpnäärme alatalitlus\"},\"date_published\":\"04.08.23\",\"tags\":[{\"name\":\"Kilpnääre\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Kilpn%C3%A4%C3%A4re\"},{\"name\":\"Kilpnäärme alatalitlus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Kilpn%C3%A4%C3%A4rme+alatalitlus\"},{\"name\":\"Kilpnäärme ületalitlus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Kilpn%C3%A4%C3%A4rme+%C3%BCletalitlus\"},{\"name\":\"Ülekaal\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/%C3%9Clekaal\"},{\"name\":\"Väsimus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/V%C3%A4simus\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/kaalutusu-ja-vsimuse-phjuseks-vib-olla-kilpnrme-alatalitlus/\"},{\"id\":20,\"author\":\"\",\"title\":\"Osta kohe, maksa hiljem!\",\"summary\":\"Alates 06.07.23 on võimalik meie\\r\\niseteeninduskeskkonnas Minu SYNLAB tehtud ostude eest tasuda hiljem - ühes,\\r\\nkahes või kolmes võrdses osas ilma intressi ja lisatasudeta!Kui Sinu ostukorvi suurus on 30 € või enam, tekib\\r\\nostukorvi uus makseviis “Osta kohe, maksa hiljem”. Sellele klikkides suunatakse\\r\\nSind Montonio platvormile, kus saad makset ajatada ja jaotada.Selleks on Sul 3 varianti:Maksa hiljem – 30 päeva jooksul;Maksa kahes osas – ostukorvi summa\\r\\njaotatakse kaheks võrdseks osaks;Maksa kolmes osas – ostukorvi summa\\r\\njaotatakse kolmeks osaks.Krediidileping\\r\\nsõlmitakse eraisiku ja makselahendust pakkuva Montonio vahel. Krediidi andmise\\r\\nriski hindab Montonio sekundite jooksul koostöös pankadega. Maksete jaotamist osadeks on küsitud meie\\r\\neraklientide poolt. Loodame, et see lahendus on abiks nii mõnelegi\\r\\nteist teie terviseteekonnal.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/adobestock-414175898.jpeg?t=1688974240\",\"alt\":\"Osta kohe, maksa hiljem!\"},\"date_published\":\"10.07.23\",\"tags\":[],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/osta-kohe-maksa-hiljem/\"},{\"id\":19,\"author\":\"\",\"title\":\"Koroonatestimise erisused kaovad\",\"summary\":\"Koroonapandeemia kuulutati maikuus ametlikult\\r\\nlõppenuks ning koroonaviirust käsitletakse gripiga samaväärsena. Sellest\\r\\ntulenevalt oleme teinud muudatused ka koroonatestimises.Alates esmaspäevast, 10.07.23 ei ole vaja\\r\\nSYNLABi proovivõtupunktides enam koroonatestimiseks aega broneerida (va Tammsaare tee proovivõtupunktis, kus eelbroneering vajalik). Lisaks\\r\\nühtlustame testimise kättesaadavust – koroonaproovi saab anda kõikides\\r\\nSYNLABi proovivõtupunktides üle Eesti tavapärastel lahtiolekuaegadel.Ülemiste hingamisteede haiguste korral palume\\r\\nproovivõtupunkti külastades kanda maski. Nii hoiad inimesi enda ümber. Vajadusel saad maski meie proovivõtupunktist.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-koroonaviiruse-maaramine.jpg?t=1688721541\",\"alt\":\"Koroonatestimise erisused kaovad\"},\"date_published\":\"07.07.23\",\"tags\":[{\"name\":\"Ametlik teavitus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Ametlik+teavitus\"},{\"name\":\"notices\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/notices\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/koroonatestimise-erisused-kaovad/\"},{\"id\":18,\"author\":\"Meeli Glükmann||logo.png\",\"title\":\"Tea oma kolesteroolinäitu nagu vanust, pikkust ja kaalu\",\"summary\":\"Viimase kolme aasta jooksul SYNLABis tehtud kolesterooli vereanalüüside tulemustest on rohkem kui pooled tervislikust normist kõrgemad. Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise üheks oluliseks eelduseks on hoida oma kolesteroolid normi piires, mistõttu iga inimene võiks olla teadlik, milline on tema kolesteroolitase. Vereanalüüside abil saab tervisenäitajaid regulaarselt jälgida ja vajadusel teha elustiilis korrektuure või saada ravi, et vähendada tõsisemate terviseriskide väljakujunemist. \\r\\n\\tSüdame-veresoonkonnahaigused on Tervise Arengu Instituudi andmetel kõige sagedasem surmapõhjus Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest. Nende haiguste peamisteks riskiteguriteks on kõrge kolesteroolitase, kõrgenenud vererõhk, ebatervislik toitumine, rasvumine, vähene liikumine, suitsetamine ja diabeet. Eestis on inimeste eluiga tõusnud, elanikkond vananeb ja inimesed ise peaksid paremini teadma südant ja veresoonkonda kahjustavaid riskitegureid ning järgima tervislikku elustiili. \\r\\n\\t\\r\\n\\tKolesterool on inimesele vajalik rakkude ehituseks, sapphapete sünteesiks, D-vitamiini ja hormoonide tootmiseks, kuid selle kõrgenenud tase veres suurendab riski südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks,“ tõdes SYNLABi laboriarst Meeli Glükmann ning lisas, et kolme viimase aasta SYNLABi statistika näitas 62% teostatud kolesteroolianalüüsides probleemset, normväärtusest kõrgemat näitu. Andmete järgi esines naistel rohkem kõrvalekaldeid, moodustades 66% analüüsidest, meeste näitajaks kujunes 57%. \\r\\n\\t\\r\\n\\tAinult üldkolesterooli taseme põhjal ei ole võimalik täpselt hinnata südame-veresoonkonnahaiguste riski. Selle kõrval on oluline veeniverest määrata ka: LDL-kolesterool ehk nn halb kolesterool, HDL- ehk nn hea kolesterool, arvutuslik mitte-HDL kolesterool ning triglütseriidid. Umbes 60–70% kolesteroolist on inimesel LDL-kolesterooli ja 25–35% HDL-kolesterooli koostises. \\r\\n\\tKõrge LDL- ehk \\\"halb\\\" kolesterool on oluline südamelihase infarkti ja insuldi riskitegur \\r\\n\\tKõrge LDL-kolesterooli tase põhjustab veresoonte ahenemist, mis takistab vere normaalset kulgu. LDL-kolesterooli kõrge tase ja sellega kaasnevad muutused on enamasti aastaid sümptomiteta. Kõrgenenud tase võib esineda erineva kehakuju ja -kaaluga inimestel, nii meestel kui ka naistel. Ei ole olemas \\\"tüüpilist\\\" kõrge LDL-kolesterooli tasemega inimest. Halval juhul avastatakse kõrge LDL-kolesterooli tase alles siis, kui inimesel tekib valu rindkeres või tõsine südame-veresoonkonna ägeda haiguse episood, nt südamelihase infarkt või insult. Selleks ajaks võivad arterid olla juba tõsiselt kahjustunud. Seepärast peaksid kõik inimesed olema teadlikud oma vere LDL-kolesterooli tasemest. Eriti oluline on teada oma kolesterooli taset just neil inimestel, kelle emal või isal on esinenud südameinfarkti või insulti ning diabeeti põdevad ja kõrge vererõhuga isikud. \\r\\n\\t\\r\\n\\tSüdame-veresoonkonnahaiguste riski vähendab nn hea kolesterooli ehk HDL-kolesterooli piisav sisaldus veres, sest see aitab vähendada LDL-kolesterooli taset. HDL-kolesterooli ülesandeks on ülemäärase kolesterooli eemaldamine vereringest ja selle tagasitransport maksa. Veresoonte kahjustust vähendavat toimet toetab ka HDL-kolesterooli põletiku- ja hüübimisvastane, antioksüdatiivne, veresooni laiendav mõju. \\r\\n\\tMitte-HDL kolesterooli väärtuse saamiseks lahutatakse üldkolesteroolist HDL-kolesterool ning selle kõrgenenud tase tõstab südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski sarnaselt LDL-kolesteroolile ja seda ka juhtudel, kus LDL-kolesterooli tase on normi piirides. \\r\\n\\tTriglütseriide saadakse toiduga, kuid toodetakse ka maksas ja liiga kõrge taseme korral veres on nad südame-veresoonkonnahaiguste tekke riskifaktoriks. Kui vereringes on triglütseriidide liig, ladestatakse need rasvkoesse. Triglütseriidide kõrgenenud tasemega kaasneb sageli ka madal HDL-kolesterooli ja kõrge LDL-kolesterooli tase ning risk südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks suureneb. \\r\\n\\tMis põhjustab kõrget kolesteroolitaset? \\r\\n\\t\\r\\n\\tInimorganismis sünteesitakse kolesterooli enamasti maksas, vähemal määral soolestikus, neerupealistes, peensoole limaskestas jm, toiduga saame umbes 30% kolesteroolist. Lisaks ebatervislikule toitumisele mõjutavad kolesterooli taset veel suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, ülekaalulisus, alkoholi tarbimine, diabeet, hüpotüreoos, suitsetamine ja pärilikkus. Mõnede inimeste puhul on kõrge LDL-kolesterooli tase geneetiline ehk pärilik (nn perekondlik hüperkolesteroleemia). \\r\\n\\tMida peaksid tegema, kui Sinu kolesteroolitase on suurem kui 5 mmol/l? \\r\\n\\t\\r\\n\\tKui kolesteroolitase ei ole väga kõrge, on seda võimalik efektiivselt ka toitumise ja elustiili muutmisega reguleerida. \\r\\n\\tToitu tervislikult! \\r\\n\\t\\r\\n\\tKuigi organism toodab suurema osa kolesteroolist ise ja vaid umbes 30% pärineb toidust, tuleks kõrge kolesteroolitaseme korral toidulaud kriitilise pilguga üle vaadata. \\r\\n\\tVähenda küllastunud rasvade tarbimist \\r\\n\\t\\r\\nVali väiksema rasvasisaldusega liha: linnuliha ilma nahata, metsloomaliha, sea ja veise sise- ning välisfilee, küülikuliha, vasikaliha. \\t\\r\\nVäldi rasvast ja suitsutatud liha, vorstitooteid, peekonit, siseelundeid. \\t\\r\\nPiira piimatooteid (2,5% piim, keefir, hapupiim, jogurt, väherasvane juust) ühe portsjonini päevas. Väldi rasvaseid piimatooteid (rõõsk koor, hapukoor, määrded, koorejäätis jm). \\r\\n\\tTarbi rasvast kala kolm korda nädalas, eelistades naturaalset kala fritüüritud, suitsutatud ja kõrge soolasisaldusega kalatoodetele. \\r\\n\\tLisa menüüsse pähklid ja seemned (1-2 spl päevas), välja arvatud magustatud ja röstitud pähklid ning seemned.\\r\\n\\t\\r\\n\\tKasuta kasulikke rasvhappeid sisaldavaid taimseid toiduõlisid (nt extra virgin oliiviõli, mandliõli) 3 tl päevas. \\r\\n\\tPiira või jäta menüüst välja: \\r\\n\\t\\r\\nValge suhkur \\t\\r\\nValge nisujahu \\t\\r\\nSuhkrurikkad maiustused – koogid, saiakesed, küpsised, šokolaad ja kommid \\t\\r\\nFruktoos suhkruasendajana (selle liig mõjutab samuti kolesteroolitaset) \\r\\n\\tEelista täisteratooteid (täisterariis, -makaronid, tatar, kinoa, täisteraleib, täisterakaerahelbed). \\r\\n\\tLisa menüüsse kiudainerikkad toidud: \\r\\n\\t\\r\\nKöögiviljad – tarbi vähemalt 360 g tooreid või kuumtöödeldud köögivilju päevas. Töötlemisel väldi võid, koort või rohket loomset rasva. \\t\\r\\nPuuviljad – tarbi vähemalt 250 g päevas marju ja puuvilju (eelista vähem magusaid). Väldi kuivatatud puuvilju, kompotte, moose. \\t\\r\\nKaunviljad \\r\\n\\t\\r\\n\\tEelista toiduvalmistamisel praadimisele aurutamist ja grillimist. Ole füüsiliselt aktiivne! \\r\\n\\t\\r\\n\\tLisaks tasakaalustatud toitumisele aitab kolesterooli taset korras hoida ning halva kolesterooli taset vähendada füüsiline aktiivsus. Alusta juba täna, kasvõi poole tunniga! Kõnni, sörgi, võimle, sõida rattaga. Oluline, et leiad selle tegevuse, mida naudid. Lõpeta suitsetamine Juba ühe ööpäeva möödumisel suitsetamisest loobumisest väheneb oluliselt südamelihase infarkti risk, 1-12 kuu möödumisel väheneb tromboosi tekke risk ja südamelihase infarkti risk.Maga piisavaltKvaliteetne uni ja stressi vähendamine mängivad kolesterooli vähendamisel samuti oma osa. \\r\\n\\t\\r\\n\\t\\r\\n\\tKontrolli oma kolesterooli taset vereanalüüsiga \\r\\n\\t\\r\\n\\tVere kolesteroolisisaldust tasub kord aastas või paari aasta tagant jälgida juba alates 20. eluaastatest. Eriti oluline on kolesteroolide taset regulaarselt kontrollida vähemalt kord aastas riskigruppi kuuluvatel kaasnevate haigustega (diabeet, kõrge vererõhk, südamehaigused või metaboolne sündroom) inimestel. \\r\\n\\t\\r\\n\\tKolesteroolide taseme hetkeseisust saad ülevaate SYNLABi Kolesteroolipaketiga, mis koosneb 4 vereanalüüsist – üldkolesterool, HDL- ja LDL-kolesterool (lisaks arvutuslik mitte-HDL-kolesterool) ning triglütseriidid - ja aitab hinnata Sinu esmast riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks. \\r\\n\\t\\r\\n\\tRohkem infot kolesterool.info.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synalab-kolesterool-fb-cover-1656x930-1-100.jpg?t=1680701218\",\"alt\":\"Tea oma kolesteroolinäitu nagu vanust, pikkust ja kaalu\"},\"date_published\":\"05.04.23\",\"tags\":[{\"name\":\"Kolesterool\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Kolesterool\"},{\"name\":\"Süda\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/S%C3%BCda\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tea-oma-kolesteroolinitu-nagu-vanust-pikkust-ja-kaalu/\"},{\"id\":17,\"author\":\"Meeli Glükmann||logo.png\",\"title\":\"Oled pidevalt väsinud, aga põhjuseid ei tea? Abi võib olla vereanalüüsidest.\",\"summary\":\"Sa oled kogu aeg väsinud ega saa aru, milles on\\r\\nprobleem? Jaksu pole, tuju samuti mitte ja peeglisse vaadates võib tõdeda, et\\r\\non olnud säravamaid aegu. Kuidas nullpunktist üle saada ja millised vereanalüüsid võivad aidata selgitada väsimuse põhjuseid, annab nõu SYNLABi laboriarst, dr Meeli Glükmann.„Väsimus võib olla nii\\r\\nmõnegi haiguse sümptom, kuid sageli on selle taga oluliste mineraalainete ja\\r\\nvitamiinivarude vähenemine organismis,“ tõdeb SYNLABi laboriarst dr Meeli\\r\\nGlükmann, kes toob välja kaheksa olulist verenäitajat, mida pideva väsimuse puhul tuleks kontrollida.Arsti sõnul võib pideva väsimuse, jõuetuse, pearingluse,\\r\\nsüdamepekslemise kui ka kahvatu ja kuiva naha põhjuseks olla kehvveresus ehk\\r\\naneemia. Kehvveresus tekib siis, kui hemoglobiini (rauda sisaldav valguline\\r\\nühend) sisaldus veres on normaalsest madalam ja pole piisavalt terveid\\r\\npunaliblesid, mis transpordiksid vajaliku koguse hapnikku kudedesse. “Kui kehas ei ole\\r\\npiisavalt hemoglobiini, ei saa koed ja lihased küllalt hapnikku. Nii väheneb\\r\\nnende jõudlus ja me võime tunda väsimust. Sellist, justkui hapnikunäljas\\r\\nseisundit nimetataksegi aneemiaks ehk kehvveresuseks,” täpsustab dr Glükmann ja\\r\\nlisab, et liigse väsimuse põhjuseks võib olla ka kehvveresuse eelne seisund. WHO\\r\\nstatistika alusel kannatab selle all tänapäeval pea 30% rahvastikust.Levinud ka B-grupi\\r\\nvitamiinide vähesusega seotud aneemiad. Selleks, et tunneksime ennast terve ja\\r\\nvärskena, vajame hemoglobiini ja punavererakkude toimimiseks piisavas koguses\\r\\nrauda, B12- ning D-vitamiini ja folaate.Rauapuuduse all\\r\\nkannatab iga viies naineRauavaegust esineb kõigil,\\r\\nkuid eriti tähelepanelikud peaksid olema just naised. „Uuringute järgi kannatab\\r\\nrauapuuduse all iga viies naine. Sagedamini esineb naistel rauapuudus just vererohkete\\r\\nmenstruatsioonide tõttu ja raseduse ajal, kuid lisaks ka taimetoitlastel,\\r\\nsuurema koormusega treenijatel. Ei tohi unustada, et rauapuudus ja aneemia\\r\\nesinemine võivad viidata ka mõne haiguse\\r\\nesinemisele (seedetrakti haigused, H\\r\\npylori infektsioon jt)“ selgitab dr Glükmann. Iseseisvalt rauda juurde\\r\\nvõtma hakata dr Glükmann ei soovita, kuna organismile on ohtlikum raua üle- kui\\r\\nalatarvitamine. Juhul, kui veretestid näitavad rauapuudust, tuleks seda õiges koguses\\r\\njuurde võtta. Oluline on laboriarsti sõnul seegi, millega koos rauda juurde\\r\\nvõtta. Rauapreparaate tasub võtta pigem koos hapu mahla ja vee kui piimaga.\\r\\nMahlas sisalduv C-vitamiin soodustab raua imendumist. Vereloomevitamiinid:\\r\\nB12 ja foolhape Sageli seostatakse\\r\\nhapnikurikast ja hästi toimivat vereringet vaid kõrge rauatasemega, kuid\\r\\ntegelikult on sama oluline roll täita veel folaadil ehk foolhappel ja B12-vitamiinil. Neid kahte koos nimetatakse ka vereloomevitamiinideks. „Folaadid ja vitamiin B12\\r\\naitavad organismis punaverelibledel jaguneda, mis on vajalik selleks, et hapnik\\r\\nmeie kehas pidevalt ringleks ja kõik olulised protsessid toimiksid. Seetõttu\\r\\nvõib aneemia taga olla hoopis B12 ja folaatide puudus,“ selgitab arst ning\\r\\nviitab taas tervisekontrolli olulisusele õige ravi määramisel. Folaadid on\\r\\neriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada\\r\\nlapse normaalne areng. Väsimus võib olla märk\\r\\nD-vitamiini puudusest Järgmine väga oluline\\r\\nväsimusest märku andev verenäitaja on D-vitamiini vaegus kehas. Kurnatuse ja\\r\\nenergiapuuduse korral tasuks seda arsti sõnul kontrollida. Kui 2020. aastal oli\\r\\nD-vitamiini tase alla normi (<75nmol/l) pea 75% SYNLABis teostatud\\r\\nproovivõttudest, siis 2021. aastal moodustas alla normväärtuse 67% tulemustest.\\r\\nKuigi statistika on võtnud esmakordselt positiivse pöörde, siis 29% testidest näitab\\r\\nikka D-vitamiini taset alla 50nmol/l, mida võib dr Glükmanni sõnul pidada juba\\r\\noluliseks D-vitamiini defitsiidiks. “D-vitamiin ei reguleeri\\r\\nainult kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust, et luud ja hambad oleksid korras,\\r\\nvaid mõjutab lisaks immuunsüsteemi rakke ja insuliini hormooni sünteesi\\r\\nkõhunäärmes. Aitab vererõhku reguleerida, toetab vere hüübimist ja närvikoe\\r\\ntalitlust, samuti hoida lihased toonuses ja parandada sooritusvõimet.\\r\\nD-vitamiini madalat taset seostatakse tänapäeval suurema riskiga haigestuda\\r\\nsuhkruhaigusse, kasvajatesse ning erinevatesse infektsioonidesse,” selgitab dr\\r\\nGlükmann ning lisab, et vaegus annab endast tunda just väsimusena. D-vitamiini puhul on vaja\\r\\nmäärata õige kogus, mida vajadusel juurde võtta, sest tervisele pole kasulik ei\\r\\nvaegus ega ka ülevõtmine, rõhutas arst. Koensüüm Q10 Koensüüm Q10 on vitamiinisarnane ühend,\\r\\nmillel on antioksüdantiivne mõju organismile ning mille langus võib avaldada\\r\\nmõju südame-veresoonkonna tervisele. Puuduse sümptomiteks on taas väsimus,\\r\\nenergiapuudus kui ka südamehaigused ja diabeet. 30-dates aastates hakkab Q10\\r\\nsüntees meie organismis vähenema ning teadlik tarbimine läbi toidu või\\r\\npreparaatidena võib olla vajalik, kui vereproov seda kinnitab. Kilpnäärme üle- ja alatalitlusPidev väsimus võib olla ka märk kilpnäärme\\r\\nüle- ja alatalitlusest. Kõige enam esineb kilpnäärme alatalitlust ehk\\r\\nhüpotüreoosi, mil inimene on väsinud ja passiivne, seda ka pärast korralikku\\r\\nööund. Südametöö aeglustub, kõht on kinni ja nahk kuiv. Välja võivad hakata\\r\\nlangema juuksed. Isu ei ole, aga aeglase ainevahetuse tõttu kehakaal kasvab. Kilpnäärme ületalitluse ehk hüpertüreoosi\\r\\nkorral on esmasteks sümptomiteks hoopis põhjendamatu kaalulangus ja suurenenud\\r\\nsöögiisu. Lisandub käte värisemine,\\r\\nnärvilisus, higistamine ja kuumatalumatus ning muidugi tohutu väsimus. Kaheksa olulist verenäitajat väsimuse põhjuste\\r\\ntuvastamiseksVäsimuse põhjuste väljaselgitamiseks on dr\\r\\nGlükmanni sõnul kaheksa erinevat verenäitajat, mis on koondatud SYNLABi Väsimuse paketti:Hemogramm võimaldab hinnata aneemia või aneemiaeelse seisundi olemasolu;Ferritiin aitab hinnata raua tagavara organismis;Vitamiin B12 aktiivne vorm näitab erütrotsüütide normaalseks arenguks aga ka\\r\\nnärvisüsteemi ja naha häireteta toimimiseks vajaliku vitamiini taset;Vitamiin D vaegus annab endast tunda just väsimusena;Folaat omakorda peegeldab samuti normaalseks vereloomeks olulise B-grupi\\r\\nvitamiini sisaldust;Koensüüm Q10, mis toetab südame-veresoonkonna tööd, samuti südamelihaste tööd;TSH (kilpnäärme analüüs), tuvastab kilpnäärme üle- ja alatalitluse;hsCRP (põletikumarker), mis peegeldab mitmete väsimusega märku andvate haiguste\\r\\nalgfaasi.Millised toiduained on head väsimuse peletajad? \\r\\nPunane liha (eelkõige maks ja loomaliha), munad,\\r\\noad, läätsed, tumeroheliste lehtedega aedviljad ja kuivatatud puuviljad\\r\\nsisaldavad rauda.Erinevad tsitruselised ja nende mahlad, banaan, tumeroheliste lehtedega\\r\\naedviljad, kaunviljad sisaldavad foolhapet.\\r\\nMitmesugused loomsed tooted nagu liha, kana, kala, muna, piim, sisaldavad B12-vitamiini.Kala, õlid, brokoli, soja on koensüüm Q10 allikad.Kala, õli, piimatooted sisaldavad D-vitamiini.Enamasti on võimalik aneemia väljakujunemist\\r\\ntasakaalustatud toitumisega ennetada. Kui aga aneemia on juba välja kujunenud,\\r\\non sellest taastumiseks vajalik korrigeerida oma toitumisharjumusi ja lisaks võtta\\r\\nrauapreparaate või vitamiine koguses, mis tervisekontrolli alusel arst soovitab.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-vasimus-tootebanner-530x300px.png?t=1676900933\",\"alt\":\"Oled pidevalt väsinud, aga põhjuseid ei tea? Abi võib olla vereanalüüsidest.\"},\"date_published\":\"20.02.23\",\"tags\":[{\"name\":\"D-vitamiin\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/D-vitamiin\"},{\"name\":\"Kilpnääre\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Kilpn%C3%A4%C3%A4re\"},{\"name\":\"Koensüüm Q10\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Koens%C3%BC%C3%BCm+Q10\"},{\"name\":\"Rauapuudus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Rauapuudus\"},{\"name\":\"Väsimus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/V%C3%A4simus\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/oled-pidevalt-vsinud-aga-phjuseid-ei-tea-abi-vib-olla-vereanalsidest/\"},{\"id\":13,\"author\":\"Anneli Raave-Sepp||logo.png\",\"title\":\"Laktoositalumatus pole moehaigus ja see esineb ka meestel\",\"summary\":\"45-aastane pereisa Priit on alati kahtlustanud, et tal on probleeme piimatoodete talumisega. Näiteks on ta harjunud, et pärast kohupiimakoogi söömist on enesetunne kehv ja kõhus keerab, jäätise järgselt hakkab soolestik ebameeldivalt mulksuma ning pärast topsi jogurtit võib kurgus kergelt kriipima hakata. Mõnikord läheb ka süda pahaks ja tekib raskustunne kõhus, väsimus ning loomulikult ebamugavad kõhugaasid, mis on ühtlasi üsna piinlik.See kõik on saatnud teda juba lapsest saadik ning kujunenud\\r\\nkuidagi loomulikuks elu osaks. „Ega ma selle üle eriti pikalt juurelnud ei ole,\\r\\nsee on tundunud natuke selline nõrkade ja naiste teema“, muigab ta. „Sellele,\\r\\net tegemist on võimaliku terviseprobleemiga, juhtis tähelepanu mu abikaasa.“Mis on laktoositalumatus ja kuidas see väljendub?SYNLABi\\r\\nlaboriarst dr Anneli Raave-Sepp selgitab, et laktoositalumatus (ka piimasuhkru\\r\\ntalumatus) on ensüüm laktaasi\\r\\nvähenenud aktiivsusest ehk hüpolaktaasiast tingitud piimasuhkru ehk laktoosi\\r\\nomastamishäire. Sellest tingituna jääb väiksem või suurem osa tarbitud laktoosist\\r\\npeensooles lõhustamata ja imendumata. Selle tagajärjel tekib jämesooles olevate\\r\\nmikroobide toimel rohkesti gaase ning happeid, mis võivad põhjustada ebamugavaid\\r\\nkõhuvaevusi: liigseid gaase ja puhitust, kõhukorisemist, -valu ning -lahtisust.Laktoositalumatus võib olla geneetiline või kaasuda\\r\\nteiste seedesüsteemi haigustegaPrimaarne\\r\\nlaktoositalumatus\\r\\non geneetiline häire, mis avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel, aga on\\r\\nka erandeid ja talumatus võib avalduda juba väikelapse või hoopis alles soliidses\\r\\neas. Neil inimestel on laktaasi produktsiooni kodeeriv geen “sisse lülitatud”\\r\\nainult esimestel eluaastatel, pärast seda laktaasi tootmine väheneb ja koos\\r\\nsellega väheneb võime omastada piimasuhkrut. Sümptomite avaldumine sõltub\\r\\ntarbitud laktoosi kogusest ja laktaasi säilinud aktiivsusest. Tavaliselt säilib\\r\\nlaktaasi aktiivsusest 50–70% ja esineb osaline laktoositalumatus. Aga ka see on\\r\\nindividuaalne ja osadel inimestel kaob laktaasi aktiivsus täielikult. Eestis esineb primaarset laktoositalumatust\\r\\numbes 20–30% elanikkonnast. „Probleem ei ole ravitav, kuid sümptomeid on\\r\\nvõimalik ära hoida õige toitumisega,“ selgitab dr Raave-Sepp.Sekundaarne\\r\\nlaktoositalumatus\\r\\non tingitud peensoole ajutistest kahjustustest või seedesüsteemi kroonilistest haigustest\\r\\nnagu tsöliaakia, Crohn’i tõbi, ärritatud soole sündroom jne. Sekundaarset ajutist\\r\\nlaktaasidefitsiiti võib esineda ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste\\r\\njärgselt. Sümptomid kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul pärast haigusest\\r\\nparanemist.Kuidas teha kindlaks, kas Sul\\r\\non laktoositalumatus?Kuna laktoositalumatuse korral peab vähendama toidus laktoosi sisaldavaid tooteid\\r\\nja sellist dieeti peab primaarse laktoositalumatuse korral pidama eluaeg, on\\r\\nväga oluline saada kinnitus, et tegemist on ikka kindlasti talumatusega. Seda on võimalik\\r\\nkindlaks teha vereanalüüside abil.Laktaasi aktiivsust või puudulikkust peensooles väljendab laktoositaluvuse proov, mille tulemuse\\r\\njärgi saab hinnata tegelikku laktoosi omastamise võimet. Geneetiline uuring\\r\\nprimaarse laktoositalumatuse tuvastamiseks näitab, kas inimesel on geneetiline eelsoodumus\\r\\nhüpolaktaasia tekkeks.Priit otsustas (naise pealekäimisel) minna SYNLABi ning\\r\\nteha Laktoosi-\\r\\nja gluteenitalumatuse (tsöliaakia) paketi. Kuigi SYNLABis on olemas\\r\\nka eraldi Laktoositalumatuse\\r\\npakett, soovitas laboriarst testida ennast nii laktoosi- kui\\r\\ngluteenitalumatuse suhtes. Priidu menüüs on laktoosi ja gluteeni sisaldavad\\r\\ntoiduained ja kuna sümptomaatika võib olla mõlema talumatuse korral sarnane,\\r\\nning talumatused võivad esineda ka samaaegselt, on mõistlik teha analüüsid\\r\\nkorraga.Laktoosilahuse\\r\\njoomisel peab valmis olema üllatusteksLaktoositaluvuse testimiseks tuleb verd anda kolm korda.\\r\\nProovi peab andma hommikul, olles 10-12h söömata ning varuma piisavalt aega.\\r\\nEsmalt antakse vereproov tühjakõhu veresuhkru määramiseks, siis tuleb ära juua\\r\\nlaktoosilahus ja korduvad vereproovid anda 20 ja 40 minutil lahuse joomise\\r\\njärgselt.Lisaks on oluline valmis olla selleks, et laktoositalumatuse\\r\\nkorral võib laktoosilahuse joomine tekitada juba\\r\\nanalüüside andmise ajal või päeva jooksul kõhuvaevuseid: liigseid gaase ja\\r\\npuhitust, kõhulahtisust jmt. Nii juhtus ka Priidul. „Juba autosse istudes tuli gaasipedaali\\r\\nvajutada, et kiiresti koju jõuda, sest lahuse joomine kutsus esile korraliku kõhuvalu,\\r\\nmillele järgnes kõhulahtisus. Siis ma sain ikka aru küll, et päris normaalne\\r\\nselline reaktsioon ei ole“, ütleb ta.Kuidas\\r\\nmõista tulemusi?Priit sai oma testitulemused Minu SYNLABi (minu.synlab.ee)\\r\\nvähem kui 5 tööpäevaga. Tulemustest ilmnes, et tal on täielik laktoositalumatus.\\r\\nVeresuhkru taseme tõusu laktoosilahuse joomise järgselt ei esinenud, mis\\r\\nnäitab, et Priidu seedesüsteem ei omasta laktoosi ja tema seedesüsteem\\r\\nreageerib laktoosile isegi väikese koguse puhul. Geeniuuring näitas primaarse\\r\\nhüpolaktaasia esinemist. Laktoosi- ja gluteenitalumatuse paketi juurde kuulus\\r\\nka laboriarsti konsultatsioon,\\r\\nmille käigus dr Raave-Sepp helistas ning selgitas Priidule tema analüüside tulemused\\r\\ndetailselt lahti.Mida\\r\\nsüüa, mida mitte?„Laktoositalumatuse esinemisel tuleb\\r\\nolenevalt häire raskusastmest suuremal või vähemal määral vähendada laktoosi\\r\\nsisaldust menüüs. Samas on oluline, et laktoositalumatusega inimene ei jätaks\\r\\npiimasaaduseid toiduvalikust täiesti välja,“ juhendab dr Raave-Sepp oma\\r\\ntoitumisele teadlikult lähenema. Piimas sisalduv kaltsium on oluline igas\\r\\nvanuses ja aitab vältida mitmeid terviseprobleeme. Kaltsiumit sisaldub ka piimavabades\\r\\ntoiduainetes, mida on laktoositalumatul oluline süüa, et tasakaalustada\\r\\nkaltsiumi saamist. Nendeks toitudeks on pähklid ja seemned, oad, brokkoli jt\\r\\njuur- ning puuviljad. B12 vitamiini saab nt punasest lihast.Kui laktoositalumatus on diagnoositud, peab inimene kohanema uue dieedi ja\\r\\nlaktoosivabade toodetega nii, et seedehäireid ei sega igapäevast elu. Loobuda\\r\\ntuleb tavapärastest piimast, piimašokolaadist, jäätisest ja piimapulbrist\\r\\nvalmistatud toodetest. Need tuleb\\r\\nasendada laktoosivabade versioonidega. Piimasuhkrut ehk laktoosi on piimas\\r\\nligi 5%, hapendatud piimatoodetes aga mõnevõrra vähem, sest piimhappebakterid\\r\\nkääritavad selle osaliselt piimhappeks. See ongi põhjus, miks laktoositalumatuse\\r\\npuhul võib olla võimalik hapupiima, hapukoort, keefiri, jogurtit, kohupiima ja\\r\\njuustu (kõvad juustud, Cheddar ja Parmesan) siiski väheses koguses süüa. Ettevaatlik\\r\\npeaks olema mõnede toiduainetega, mida ei ole küll valmistatud piimast, kuid\\r\\nmis võivad sisaldada piimasuhkrut, nt keeduvorstid, saiad jm.\\r\\nToiduainetetööstuses lisatakse laktoosi vorstidele konsistentsi, maitse ja\\r\\naroomi parandamise eesmärgil. Laktoosi kasutatakse ka sageli ravimitööstuses\\r\\ntäiteainena, mistõttu talumatuse korral tuleb uurida ka tarvitatavate ravimite\\r\\nkoostist.Kauplustes on laktoosivabu tooteid saadaval mitmeid, mida talumatuse korral\\r\\nigapäevasesse tarbimisse võtta. Lisaks on apteekides müügil laktaasi sisaldavad\\r\\nkapslid, mida võib tarvitada koos piimasuhkrut sisaldava toiduga.Pärast laktoositalumatuse diagnoosi on Priit teinud\\r\\nkorrektuurid oma toitumises. Ta tunnistab, et need on raskelt tulnud: „Kui laktoosivaba\\r\\nvõi ja jogurti puhul ma erilisi erinevusi maitses ei ole märganud, siis piim ja\\r\\njäätis maitsevad ikkagi teisiti. Väljas süües on keeruline, sest pidevalt ei\\r\\nviitsi ja polegi võimalik kontrollida, mida miski toit sisaldab. Samas, enesetunne\\r\\non mul pärast laktoosi teadlikku välja jätmist oluliselt paranenud. Kadunud on\\r\\nväsimus ja unisus ning aju töötab paremini, rääkimata oluliselt paranenud olukorrast\\r\\nkõhu ja seedimisega.“Priidu sõnul tuleb valikuid teha mõistlikult ning eksimuse\\r\\npuhul peab ka endale andestama. Oluline on teadlikkus.Laktoosi- ja gluteenitalumatuse (tsöliaakia) paketti, Laktoositalumatuse paketti ning Gluteenitalumatuse (tsöliaakia) paketti saab\\r\\ntellida minu.synlab.ee\\r\\nning SYNLABi\\r\\nproovivõtupunktides kohapeal.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-laktoositalumatuse-pakett.jpg?t=1673437238\",\"alt\":\"Laktoositalumatus pole moehaigus ja see esineb ka meestel\"},\"date_published\":\"11.01.23\",\"tags\":[{\"name\":\"Gluteenitalumatus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Gluteenitalumatus\"},{\"name\":\"Laktoositalumatus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Laktoositalumatus\"},{\"name\":\"Seedimine\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Seedimine\"},{\"name\":\"Toitumine\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Toitumine\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/laktoositalumatus-pole-moehaigus-ja-see-esineb-ka-meestel/\"},{\"id\":12,\"author\":\"\",\"title\":\"Erakliendi hinnakirja muudatus alates 10.01.2023\",\"summary\":\"Alates 10.01.2023 muutub SYNLABi erakliendi\\r\\nteenuste hinnakiri.Hinnamuutus on tingitud laboriteenuste\\r\\nosutamiseks vajalike tarvikute ja reagentide ning energia hindade tõusust.Lisainfot uute hindade kohta leiad Minu\\r\\nSYNLABist, klienditoe telefonil 17123 või klienditugi@synlab.ee.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":null,\"date_published\":\"09.01.23\",\"tags\":[{\"name\":\"Ametlik teavitus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Ametlik+teavitus\"},{\"name\":\"notices\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/notices\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/erakliendi-hinnakirja-muudatus-alates-10012023/\"},{\"id\":11,\"author\":\"\",\"title\":\"SYNLABi edulugu. „Ühel päeval vaatad telekast drive in-testimist – kui jabur! Järgmisel nädalal avad ise samasuguse“\",\"summary\":\"Hiiu haigla seitsme\\r\\ntöötajaga laborist kasvas välja edukas ettevõte, mis 25 aastat hiljem aitas\\r\\nEestil koroonaviiruse pandeemias nina vee peal hoida.\\r\\nPappkarp keeratakse kummuli, seest pudeneb hunnik sõrmesuuruseid klaasist\\r\\ntorukesi, sinised korgid peal ja rammus tumepunane veri sees. Katsutid kukuvad\\r\\nliinile, mis nügib nad tasase vurina ja katkematu liikumise saatel üksteise\\r\\njärele jadasse. Piiks! Juba teab masin, kelle veri see on. Piiks!\\r\\nNüüd on torukesed end püsti ajanud ja sõidavad hanereas suurde masinasse. Verd\\r\\nloksutatakse pisikeses tsentrifuugitrumlis. Jälle sõidavad totsikud ühtlase\\r\\nvoona edasi. Metallist käpake haarab tuubil korgist ja lööb selle pealt,\\r\\njärgmine masin teeb analüüsi. Juba teab arvuti, milline on veresuhkrutase või\\r\\nkas on olemas haigustekitaja.\\r\\nNiimoodi töötab SYNLABi labor.Kusagil Eestis istub samal ajal keegi kehva enesetundega kodus ja ootab\\r\\närevalt oma saatust.\\r\\n2020. aastal püsis terve maailm selliste laborite najal. Ka Eesti.\\r\\nEnnekõike vereproovide analüüsimisele keskendunud SYNLABi labor pidi end äkki\\r\\nümber korraldama, et analüüsida täiesti uut haigust.\\r\\nTerved tehased seisati, kui doktor Paul Naaberi allkirjaga otsusest selgus, et\\r\\nkollektiiv põdes koroonat. SYNLABilt ootas infot ja valitsus, kes oli\\r\\nkimbatuses, kas rakendada karmimaid liikumispiiranguid.\\r\\n„See oli mobilisatsioon,“ meenutab personalijuht Kaire Kongo.\\r\\nValitsuse liikmed helistasid SYNLAB Eesti juhile Rainar Aamisepale märtsis 2020\\r\\nmitu korda päevas. Kas jõuate päevas teha 100 proovi? Aga 500? Kuidas oleks\\r\\n2000? Kui palju maksimaalselt? Kas saate riigile appi tulla?\\r\\nAamisepal polnud aimugi, mis SYNLABi, Eestit, tervet maailma ees ootab.\\r\\n„Põnev aeg oli!“ meenutab ta kahe ja poole aasta tagust aega, kuigi seda võiks\\r\\nvõrrelda ka lahingu üle elamisega.Kõik algas punasest raamatust\\r\\nKui te oleks sisse astunud SYNLABi eellase, aktsiaselts HTI laborisse Tallinna\\r\\nHiiu onkoloogiahaigla esimesel korrusel aastal 1995, avanenuks teile\\r\\nmärgatavalt teistsugune vaatepilt. Ei mingeid liine, mis tuube ühest masinast\\r\\nsujuvalt teise jooksutavad, ei mingeid steriilselt valgeid seinu ja eriliselt\\r\\nfiltreeritud õhku.\\r\\nEesti esimene eralabor asus tumeroheliste seinte vahel ning pandi püsti\\r\\nsellega, mis olemas oli. Mõni haigla sai endale lubada juba analüsaatoreid:\\r\\nmasinaid, mis ise analüüsi ära teevad. Aga vaesemates laborites käis kõik\\r\\nkäsitsi.\\r\\nVeretuubide korgid eemaldas laborant, tsentrifuugida aitas masin, aga analüüsi\\r\\ntegi veresegule taas laboritöötaja.\\r\\nJa tulemused? Need pani laborant kirja suurde, entsüklopeedia mõõtu raamatusse.\\r\\nTihedalt käsitsi täis kirjutatud lehtedelt sai lugeda, mis analüüs, mis\\r\\ntulemusega ja kellele tehti. Hiiu labori raamatul olid punased kaaned.\\r\\nTartust Tallinna kolinud biokeemik Jüri Laasik oli aasta varem püsti pannud\\r\\n(teadaolevalt) Eesti esimese automaatse süsteemi Tartu endokrinoloogia haigla\\r\\nlaboris. Tema õnneks oli haiglal nupukas IT-mees, niisiis ühendati analüsaator\\r\\nja arvuti!\\r\\nTallinnas sellist luksust polnud. Seevastu oli visioon ja äriplaan. Milleks\\r\\nhoida väärtuslikku laborantide ja arstide ajupotentsiaali totsikute\\r\\nümbertõstmise ja bürokraatia kütkes? Laasiku labor – haiglajuht Jaanus Pikani\\r\\nkaasaelamisel ja laboritooteid müüva ettevõtja algatusel – pidi saama\\r\\nautomatiseerimise kaudu kõige efektiivsemaks kogu Eestis.\\r\\nAktsiaselts HTI asutati märtsis 1995. Sel oli seitse töötajat ja neli klienti\\r\\n(kellest suurim onkoloogiahaigla ise). Jõudumööda asuti laborit uuendama.\\r\\nEsimesed „uued“ analüsaatorid hangiti Rootsist, sealsete haiglate ülejäägist.\\r\\nSellega vabastati laborandid hulgast käsitööst. Aga tulemusi märgiti ikka\\r\\nsuurde punasesse raamatusse.\\r\\n„Sekretär kirjutas päev otsa, nii et sõrmed tagurpidi,“ meenutab Laasik.\\r\\nNii see jääda ei saanud.\\r\\nEsimese arvutiprogrammi, millesse analüüside vastuseid sisestada ja neid välja\\r\\nprintida, hankis Laasik Rakvere haiglast. Selle oli kirjutanud laborijuhi mees.\\r\\nKuni valmis HTI enda programm, ajas see asja ära. „Minu esimene ülesanne tööle\\r\\ntulles oli vaadata, mitu kaablit koristaja arvutite tagant ära on tõmmanud,“\\r\\nmuheleb Laasik. Täna fantaseerib ta juba võimaluse üle, kuidas arvuti suudaks\\r\\nise vajalikke analüüse määrata ja õige diagnoosini jõuda.\\r\\nSuured haiglad ei olnud HTI kasvu üle üleliia rõõmsad. Kui seni pidid\\r\\nperearstid ise oma patsientide proovid haiglasse saatma, siis HTI autojuht tõi\\r\\nproovid praksisest laborisse. Muidugi vahetasid perearstid teenuspakkujat. HTI\\r\\nküsis ka vähem raha. Ainult poole aastaga kasvas kliendibaas neljalt\\r\\nkahekümneni\\r\\nKord kuulis Laasik tuttavalt perearstilt Türi kandist, kuidas tema patsiendid\\r\\nproove annavad. Esmalt sõidab „mammi“ kaheksa kilomeetrit rattaga\\r\\nperearstikeskusse, et võtta arstilt paberil saatekiri. Siis sõidab ta bussiga\\r\\n25 km kaugusele Rapla haiglasse proovi andma, et kohe tagasi sõita. Õhtul\\r\\nväntab uuesti rattaga koju. Kui Laasik pakkus taksoteenuse otse arstikabineti\\r\\nja labori vahele, ei uskunud maakonnatohtrid esialgu õnne. Peagi tegi Laasik\\r\\narstidele laboriteatmikke, kus kirjeldati analüüse, ja infopäevi, kus räägiti\\r\\nmeditsiinituru arengutest.\\r\\n„Laasik oli perearstkonna koolitamisel kindlasti teerajaja,“ kiidab Aamisepp,\\r\\nkes samuti karjääri HTI labori tumeroheliste seinte vahelt alustas.\\r\\nMõne aasta pärast kolis HTI Hiiult Mustamäele nn Skype’i majja, avas mitu\\r\\nmaakondlikku laborit ja nautis kenakest kasvu. Aga juba oli talle siginenud\\r\\nkonkurente.Ülikooli keldrist meditsiini-iduks\\r\\nPCR-test ehk polümeraasiahela reaktsioon sündis California kuldsel rannikul.\\r\\nBiokeemik Kary Mullis on meenutanud, et sõitis parasjagu oma suvilasse, kui\\r\\nteda tabas heureka-hetk. Ta taipas, kuidas luua meetod, mis aitaks leida ja\\r\\nsünteesida konkreetseid DNA lõike lõpmatul hulgal.\\r\\nSellest autosõidust sai alguse vahend, mis on nüüdseks iga DNAd uuriva teadlase\\r\\npõhilises tööriistakomplektis.\\r\\nMullise idee sähvatas aastal 1983. Kümme aastat (ja palju töötunde temalt ja ta\\r\\nkolleegidelt) hiljem pärjati ta selle eest Nobeli preemiaga.\\r\\n2020. aastal sai PCR-testist riikide ja kogu maailma töökorras hoidmise võti.\\r\\nJust PCR-testiga tuvastatakse esialgu koroonaviirust.\\r\\nMullise leiutatud tööriista asusid kohe kasutama paljud teadlased üle maailma,\\r\\nteiste seas biomeditsiiniteadlane Mart Ustav Eestist. Ustav asutas koos kolme\\r\\nkolleegiga molekulaardiagnostika ettevõtte Quattromed, mis hakkas pakkuma just\\r\\nsel meetodil arendatud testimist konkreetsetele haigustele.\\r\\nQuattromedilt ostis teenust sisse ka HTI.\\r\\n„Quattromedi võib küll nimetada keldrist alguse saanud ettevõtteks,“ muigab\\r\\ntervishoiuettevõtja Erki Mölder. Ülikooli labori keldris leidus paar vaba ruumi\\r\\nja teadlased lubati sinna katsetama.\\r\\n1999. aastal ei teatud veel Eestis iduettevõtluse põhimõttest midagi, aga\\r\\nkatsetamisjulgus ja usk õnnestumisse oli Quattromedil kasinatest tingimustest\\r\\nhoolimata täpselt nagu paljudel „idudel“ praegu.\\r\\nMölder juhtis Quattromedi 13 aastat.\\r\\nKui HTI panustas kiirusesse ja efektiivsusesse, siis Quattromedi trump oli\\r\\nteadusarendus. „Meil oli üksjagu õnne õigel hetkel leida meeskond, kellega\\r\\ntõestada uue tehnoloogia kasulikkus ja siis see sobivasse ärimudelisse pakkida,“\\r\\nräägib Mölder. Just viimane samm on kõige keerulisem, mistõttu ei pääse\\r\\nteaduslikult hiilgavad ideed sageli laborist kaugemale.\\r\\nMinekut, mis oli toona, Mölder enam ei näe. Eesti haigla- ja haigekassasüsteem\\r\\non tema hinnangul niivõrd tsementeeritud, et uuenduslikkus pole kasumlikkusega\\r\\nseotud ja innovatsioon puudub. Täna enam haigla keldris Quattromedi-suguseid\\r\\nettevõtteid ei sünniks – nõudlust „hullude“ teadlaste uute meetodite\\r\\nkatsetamisele kliinilises maailmas napib.\\r\\n„Üks väga tunnustatud haiglajuht sõnas toona, et kogu austuse juures teadlaste\\r\\nvastu ei usu nad meie labori edusse, sest haiglatel olevat juba kõik vajalik\\r\\nendal olemas,“ muigab Mölder.\\r\\nEnamik kliinikuid siiski tervitas uut ettevõtmist. Neist saidki firma peamised\\r\\nkliendid.\\r\\nHaigla, mille juht asjasse skeptiliselt suhtus, sai Quattromedi kliendiks\\r\\nviimase haiglana Eestis.Katsutid ühte kappi\\r\\n2006. aastal pani HTI suuromanik firma müüki. HTI oli kasvanud suureks ja\\r\\nhakkas muutuma suuromanikule takistuseks konkurentidele tehnika müümisel. Kosilane\\r\\nleiti Soomest. Viimasel hetkel tegid põhjanaabrid proovi hinnas läbi rääkida,\\r\\nkuid see ei õnnestunud.\\r\\nQuattromed oli samal ajal kasvanud mitmekümnemiljonilise käibega ettevõtteks.\\r\\n„Soomlased lõid viimasel hetkel põnnama ja meil õnnestus juhust tabada,“\\r\\nmeenutab Mölder. Nii panidki HTI ja Quattromed katsutid ühte kappi.\\r\\nKuigi kaks firmat täiendasid teineteist, oli nende ühte sulatamine küllaltki\\r\\nkeeruline. „Ettevõtte kasvu kaudu jõudsime mõistmiseni, miks suured ettevõtted\\r\\nei suuda innovatsiooni teha, vaid ostavad seda sisse,“ ütleb Mölder. Kui\\r\\närimudel on viimseni kliendi teenindamiseks ära timmitud, on ettevõtte kultuur\\r\\npaigas just selle teenuse hoidmiseks. Esialgu kuluski ühises ettevõttes põhiaur\\r\\nolemasolevate klientide teenindamisele.\\r\\nArendusprojektide jaoks – mis oli Quattromedi tugevus – oli vaja teistsugust\\r\\nõhkkonda. „Juhtkond peab neist riskidest aru saama ja protsesse toetama,“ leiab\\r\\nMölder. Seda tehtigi.\\r\\nVäga võimalik, et teadusfookuse säilitamine sai aastaid hiljem koroonakriisi\\r\\najal SYNLABi eeliseks.\\r\\n„Toonane ühinenud ettevõte oleks suutnud ka koroonatestimisega hakkama saada,“\\r\\noletab Aamisepp.\\r\\nKui kaks firmat ühinesid, oli Aamisepp mõnda aega elanud ja töötanud Soomes. Ta\\r\\nkutsuti tagasi Eestisse. Koduturg oli Quattromed HTI-le kitsaks jäänud, Aamisepal\\r\\noli kogemust ja kontakte, kuidas Soome turule trügida.\\r\\n2013. aastal, pärast pikka tõestamist Soome terviseametile („Mulle tundub, et\\r\\nettekirjutusi tehes oldi meie suhtes eriti ranged,“ muigab Aamisepp)\\r\\nalustatakse koostööd sealsete kliinikutega.\\r\\n„Pidime tõestama, et käime kahel jalal, artikuleerime verbaalselt. Soomlased\\r\\nolid Eestit harjunud nägema teistes rollides, mitte arenenud valdkonnas,“\\r\\nmeenutab Aamisepp paradigma murdmist.\\r\\nKui siis esimesed proovid 13. aprilli öösel laevalt Tallinna laborisse jõudsid,\\r\\nolid Aamisepp ja teine juhatuse liige, kliiniline juht Kaido Beljajev ise\\r\\nlaboris kohal. Tehtud arenguhüpe tundus uskumatu.Koroonamobilisatsioon\\r\\n2020. aasta veebruari alguses oli Hiina Wuhani linna juba lukku pannud.\\r\\nVabariigi aastapäevaks oli ka SYNLABil uue viiruse testimise metoodika paigas.\\r\\nEttenägelikkus kulus vägagi ära.\\r\\n„Kas tulete riigile appi? Kui palju suudate?“ uuris valitsus peagi Aamisepalt.\\r\\nTal polnud aimugi, pilk tulevikku puudus.\\r\\nAga teist varianti ei olnud: muidugi tuleme appi! Peaaegu jooksu pealt pandi\\r\\nkoos Medicumiga kokku hankepakkumine ja asuti leiutama.\\r\\n„Ühel päeval vaatad telekast drive in-testimist – kui jabur! Järgmisel nädalal\\r\\navad ise samasuguse,“ meenutab Aamisepp.\\r\\nUhketest liinidest ei olnud laboris uue metoodika kasutusele võtmisel esialgu\\r\\npalju kasu – asja paika loksumiseni oli vaja teha palju käsitsitööd. Isegi\\r\\nturundusosakonna meditsiinitaustaga inimesed läksid laborisse appi.\\r\\nÜle Eesti sõitsid töötajad Tallinna. Nad majutati turistidest tühjaks jäänud\\r\\nhotellidesse. Vabatahtlikud ja tööta jäänud inimesed pakkusid end\\r\\ninfotelefonile nõustajateks. Rally Estonia tiimi liikmed tulid appi proove\\r\\nlaborisse vedama.\\r\\nEsimene pool aastat pabistati testimise täpsuse pärast. „Kriitikat oli palju,\\r\\nvõtsime alguses kõike südamesse,“ sõnab Aamisepp. Vaid ühe korra läks 10\\r\\npositiivset ja negatiivset proovi omavahel vahetusse. Sellest anti kohe\\r\\navalikult teada. Meditsiinis vigu vaiba alla pühkida ei saa.Kurnatuse piiril\\r\\nPinged kasvasid ka ühiskonnas. Inimesed tüdinesid piirangutest ja üldisest\\r\\njamast.\\r\\nLisaks vandenõuteoreetikutele saatsid ka tavalised inimesed nördimusest\\r\\nSYNLABile massiliselt kaebekirju. „Reisitõendi tekkimise ajal süüdistati meie\\r\\ntöötajaid positiivse proovi tõttu reisi ära rikkumises. Testipunktides filmiti\\r\\ntöötajaid, sülitati nende peale.“\\r\\n„Sellisteks olukordadeks ei saagi valmis olla,“ ütleb Kongo, „saame vaid\\r\\ninimestega rääkida ja kinnitada neile nende töö olulisust.“\\r\\nOli laborante, kes töötasid 80 tundi nädalas, sest tipphetkel tuli päevas\\r\\nanalüüsida ligi 20 000 proovi.\\r\\nSYNLABi juhtkond sai esimese päris puhkuse alles 2022. aasta suvel.\\r\\n„Missioonitunde pealt on kõik võimalik. Tundsime, et oleme ühiskonnas väga\\r\\nväärtustatud ja hoitud,“ meenutavad Aamisepp ja Kongo. Ilmselt mõned töötajad\\r\\nlahkusid liigse stressi pärast.\\r\\nEesti SYNLABi töötajatest moodustus ka nõustamistiim, mis aitas mujal Euroopas\\r\\nlaboritööd ümber korraldada. Eesti oli kui katsepolügoon.\\r\\nNagu veel sellest kõigest vähe oleks: 2021. aastal küsis abi Soome\\r\\nsõsarettevõte. Mingit ratsionaalset kaalutlust, miks töötajatele Soome\\r\\ntestidega topeltkoormus seada, Aamisepp anda ei oska – see oli kõik solidaarsus\\r\\nja missioonitunne.\\r\\nSoomest toodi analüüse Eestisse testimiseks. Aga koroona ohustas seda\\r\\närimudelit. „Kui tekkis võimalus, et Tallinki laevad seisma jäävad, pidasime\\r\\nnõu Paavo Nõgenega, aga ka kiirkaatrite omanikega.“ Laevu siiski seisma ei\\r\\npandud ja proovid saabusid Soomest Eestisse mitu korda päevas. Risk oli asja\\r\\nväärt: sõsarfirma sõlmis Soome riigiga mahuka lepingu.Uus normaalsus\\r\\nKaks aastat hiljem võivad SYNLABi töötajad juba kõik samast trepist tööl käia,\\r\\nkoos lõunat süüa. Testimine toimub vaid kord nädalas (ja sellest ei pääse ka\\r\\njuhtkond; kusjuures kollet majas olnud polegi) ning suvepuhkused mahuvad\\r\\ntöögraafikusse. „Kõike „rauda“, mida kriisis ostsime, me ära enam ei kasuta.\\r\\nKüll aga hoiame väga karastunud töötajaid. See on haruldane kogemuste pagas,“\\r\\nütleb Aamisepp.\\r\\nKui Erki Mölder mullu SYNLABi koroonatesti läks tegema, silmas ta seintele\\r\\nkleebitud laborantidele mõeldud juhiseid. „Paberite jalused olid täpselt\\r\\nsellised, nagu ma 2005. aastal oma väikeste kätega tegin! Ainult logod on\\r\\nvahetunud.“\\r\\nJüri Laasik on jõudnud ringiga tagasi SYNLABi. Ta nõustab laboriarstina\\r\\nMaarjamäel asuvas kodukontoris kliente telefoni teel. Vahepeal töötas ta tüvirakkudega\\r\\ntegelevas ettevõttes. See on ala, milles nähakse (ja näeb ka Laasik) meditsiini\\r\\nsuurt arenguvõimalust ning järgmist läbimurret. „Aga laboratoorne diagnostika\\r\\nei kao kuhugi. Alternatiive pole. Vere- ja kakaproove tuleb tulevikus ikka\\r\\nedasi anda.“ SYNLABi lugu ilmus Eesti Ekspressi\\r\\näriajakirjas Magnaat oktoobris 2022. Loo autoriks on Greete Lehepuu. \",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-tallinn-veerenni-photographer-ardo-kaljuvee-jan2018-91-.jpg?t=1669640698\",\"alt\":\"SYNLABi edulugu. „Ühel päeval vaatad telekast drive in-testimist – kui jabur! Järgmisel nädalal avad ise samasuguse“\"},\"date_published\":\"28.11.22\",\"tags\":[],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/synlabi-edulugu-hel-peval-vaatad-telekast-drive-intestimist-kui-jabur-jrgmisel-ndalal-avad-ise-samasuguse/\"},{\"id\":10,\"author\":\"\",\"title\":\"Teadlased: täna 65-aastane inimene ei ole võrreldav sama vanusega 30 aastat tagasi \",\"summary\":\"Paljusid 50. eluaastatesse jõudnud inimesi, eriti naisi, tabab halb üllatus: nad võivad tööturul ja olmeoludes suisa märkamatuks muutuda. Nii mõneski Põhjamaa riigis elava eakaaslase jaoks tekitaks selline avaldus sügavat hämmingut, sest 21. sajandil on selles eas naised ja mehed saavutanud oma kõige väärtuslikuma vanuseklassi, seda nii tööl kui eraelus. SYNLABis igapäevaselt kliente konsulteeriv laboriarst dr Jüri Laasik analüüsib seda fenomeni, võttes arvesse tervise ja eluaega seotud statistikat.Tervena elatud aegDr\\r\\nLaasiku sõnul on oluliseks ühiskonnas suhtumist kujundavaks näitajaks üldine\\r\\nrahva tervis. See, milline on inimeste eeldatav statistiline eluiga riigis\\r\\ntervikuna, kuid eelkõige keskmine kõrgeim vanus, kui inimesed on veel ühiskondlikult\\r\\ntegusad ja aktiivsed ehk meie tervena elatud aastad.Tervena\\r\\nelatud aastate järgi oli 2020. aastal Euroopas esikohal Rootsi, kus ollakse\\r\\naktiivsed ja terved keskmiselt kuni 73. eluaastani. Viimase statistika järgi\\r\\nEesti mees nii kaua välja ei pruugi vedadagi, sest eeldatav keskmine eluiga on\\r\\n72,8 aastat, naistel on see number kõrgem ehk statistilise keskmise järgi 81,4\\r\\naastat.Sellest\\r\\ntervena elavad meie mehed eeldatavalt ca 55 ja naised 58 eluaastat, mis on\\r\\nvastavalt kaheksa ja viis aastat vähem kui Euroopa Liidu keskmine, näitab Statistikaameti andmestik.\\r\\nLoomulikult on tegemist keskmiste statistiliste näitajatega, mille puhul iga\\r\\nüks meist võib olla erand.Parem\\r\\ntervis vanemaks saades2021.\\r\\naastal statistilised keskmise eluea näitajad langesid pea kõikides riikides,\\r\\npõhjuseks pandeemia, kuid fakt on see, et eelneva kümne aasta jooksul on\\r\\ntervena elatud eluaastad olnud kasvutrendis nii Eestis kui ka teistes Euroopa\\r\\nriikides. Dr Laasiku sõnul on siin peamiseks põhjuseks meditsiini areng, suurem terviseteadlikkus ja võimalus vanemas eas\\r\\ntekkivaid riske tervisekontrolliga endale teadvustada,\\r\\nennetada ning õigel ajal diagnoosida ja ravida. See on loonud võimaluse olla\\r\\n50-60 aastaselt jätkuvalt tippvormis.Sama\\r\\ntõdevad Rootsi teadlased, kes on uurinud inimeste eluea pikenemise ja\\r\\nvananemise aeglustamise põhjuseid ja võimalusi. Karolinska\\r\\nInstituudi professor Karin Modig tõdeb oma uuringus, et keskmine eluiga\\r\\non Rootsis kõrge ja kasvanud viimase 20 aasta jooksul. Seda mitte laste ja\\r\\nnoorte suremuse vähendamise tõttu, mis oli eelnevate aegade fookus, vaid just\\r\\ntänu inimeste järjest paremale tervisele vanemas eas.Konkreetsemalt\\r\\nrääkides, järjest vähem inimesi sureb Rootsis südame-veresoonkonnahaigustesse,\\r\\nmille risk kasvab vanemaks saades. Vähktõve risk tervikuna pole ühiskonnas\\r\\nvähenenud, seevastu on õigeaegse avastamise ning seeläbi tervenemise tõenäosus\\r\\nkasvanud oluliselt. Samuti on mitmed vanusega seotud haigused hilisematesse\\r\\naastatesse lükkunud.“ Tänapäeva 65-aastane ei ole võrreldav 65-aastasega 30\\r\\naastat tagasi. Oleme täna palju energilisemad ja tervemad,” tõdeb Rootsi\\r\\nteadlane.“Inimesed\\r\\non üldiselt oma elustiili parandanud: suitsetame vähem, sööme rohkem puu- ja\\r\\njuurvilju, vähem inimesi teeb keha liigselt koormavaid töid ning liigume\\r\\nrohkem. Samuti on meil nüüd võimalus haigusi varakult tuvastada ja tõhusamalt ravida näiteks\\r\\nvererõhku ja kolesterooli langetavate ravimitega,” lisab ta.Miks\\r\\nme haigeks jäämist ära ei hoia?Tervise\\r\\nArengu Instituudi andmetel on just südame-veresoonkonnahaigused kõige\\r\\nsagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste\\r\\nsuremusest. Risk haigestuda suureneb 50-60. eluaastal ning eelkõige naistel,\\r\\nkuid see risk annab endast märku juba varem ning hullemat annab ennetada või\\r\\nravida.Dr\\r\\nLaasiku sõnul on peamisteks riskiteguriteks südamehaigustele normväärtusest\\r\\nväljas üldkolesterooli ja LDL-kolestrooli tase ning\\r\\nkõrgenenud vererõhk, mida soodustab paljuski nii stress ja ebapiisav puhkus\\r\\n(kaasa arvatud täisväärtuslik uni) kui ka ebatervislik toitumine ning vähene\\r\\nliikumine.Väidet\\r\\ntoetab statistika. Üle poole Eesti täisealiste inimeste vereproovidest näitab\\r\\nliiga kõrget kolesteroolitaset, selgub kolme viimase aasta SYNLABi analüüside\\r\\nstatistikast. Normist kõrgem kolesteroolinäit on saanud probleemiks naiste\\r\\nseas, moodustades 66% teostatud proovidest. Meeste analüüsidest ületas\\r\\ntervisliku piirnormi 57% tulemustest.Südame-veresoonkonna\\r\\ntervisliku seisundi esmaseks hindamiseks peaks tervisekontroll sisaldama\\r\\nanalüüse, mis teeb kindlaks üldkolesterooli kui ka teised vere lipiidid\\r\\n(LDL-kolestrool, HDL-kolestrool, triglütseriidid ja mitte-HDL kolesterool).\\r\\n“Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus, mida nimetatakse n-ö halvaks\\r\\nkolesterooliks, on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges\\r\\nkontsentratsioonis ka ateroskleroosi ning sellega seotud müokardiinfarkti tekke\\r\\nriskifaktor,” selgitab dr Laasik ning lisab, et regulaarne tervisekontroll ja\\r\\noma tervise eest hoolitsemine aitab ise suurendada oma tervena elatud eluaega.Arst tõi\\r\\nvälja, et varases staadiumis südamehaigused endast valuga veel märku ei annagi.\\r\\nKuigi ebatervislik toitumine ja vähene liikumine aitab südamehaiguste tekkele\\r\\nkaasa, siis eelsoodumuse puhul ei pruugi esimeste riskinäitajatega inimesed olla\\r\\nsugugi ülekaalulised ega ebasportlikud, mis neid kontrolli sunniks minema.\\r\\n„Seetõttu ongi võtmeteguriks inimeste\\r\\ntervisekäitumine – hoolimine oma tervis eest,“ lisab ta. Kui pikas\\r\\nperspektiivis paraneb eestlaste üldine tervis ning heaolu ja tõuseb tervena\\r\\nelatud aastate arv, võib eeldada suhtumise muutust ka tööturul olevate 50+\\r\\nvanuses naiste ja meeste osas.Südamehaigustel\\r\\non pärilik foon, kuid tänapäeval on võimalused püsida terved suuremad kui meie\\r\\nvanavanematel. Eelsoodumuse tuvastamisest rääkides toob dr Laasik välja\\r\\nsüdame-veresoonkonnahaigustega tihedalt seotud lipoproteiin (a) näitajad veres.\\r\\nKõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame- ja veresoonkonna haiguste riski\\r\\nligikaudu 1,5 korda ning suurendada tromboosi ohtu. Kõrgenenud väärtusi esineb\\r\\nkoguni 20-30% inimestest. „Lipoproteiin (a) sisaldus veres on aga geneetiliselt\\r\\nkindlaks määratud,“ märgib ta.Rootsi\\r\\nteadlased Karolinska Instituudist tõid samuti välja, et uuringud on tõestanud -\\r\\ntervislikult toitudes koos kehalise ja sotsiaalse aktiivsusega on võimalik\\r\\ntänapäeval oma eluiga pikendada. Kuid see kehtib kuni 110. eluaastani. Kuni\\r\\nselle vanuseni on palju meie enda kätes.Üle\\r\\n110-aastased, supereakad, on aga uuringute järgi osutunud väga kirjuks\\r\\nseltskonnaks, sest nende seas on võrdselt nii neid, kes terve elu olnud\\r\\ntaimetoitlased kui neid, kes pole kunagi arsti juures käinud. Väga terveid kui\\r\\npikalt mõnda haigust põdenud inimesi. Supereakaks saamisel mängivad\\r\\ntõenäoliselt suurt rolli nii geneetika kui ka juhus, tõdevad teadlased.SYNLABi Terviseriski pakett, Südamepakett ja Kolesteroolipakett võimaldavad hinnata üldiseid olulisemaid\\r\\nterviseriske. Pakette saad tellida Minu SYNLABist ning SYNLABi proovivõtupunktides\\r\\nkohapeal.Artikkel\\r\\navaldati Postimees Tervis Pluss rubriigis 27.10.22.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-pikemasoprusepakeet-35-mehele.jpg?t=1698317989\",\"alt\":\"Teadlased: täna 65-aastane inimene ei ole võrreldav sama vanusega 30 aastat tagasi \"},\"date_published\":\"18.11.22\",\"tags\":[{\"name\":\"Südame tervis\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/S%C3%BCdame+tervis\"},{\"name\":\"Kolesterool\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Kolesterool\"},{\"name\":\"Tervisekontroll\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Tervisekontroll\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/teadlased-tna-65aastane-inimene-ei-ole-vrreldav-sama-vanusega-30-aastat-tagasi-/\"},{\"id\":7,\"author\":\"Katrin Aron||logo.png\",\"title\":\"Kauaoodatud uus Minu SYNLAB on valmis!\",\"summary\":\"Uus moodne veeb\\r\\nühendab endas SYNLABi eraklientide e-poe, iseteeninduse ja kodulehe – kõik,\\r\\nmida meie kliendid digikeskkonnas vajavad. Uue veebi loomisest räägivad SYNLABi klienditeeninduse osakonna\\r\\narendusjuht Grete Kikas ja IT-projektijuht Egle Puppart.Vajadus uue\\r\\nportaali loomiseks kujunes välja nii meie klientide kui kolleegide\\r\\ntagasisidest. Projekt sai alguse jaanuaris 2021, mil alustasime SYNLABis\\r\\ntöötubadega. Grete Kikas selgitab: “Töötubade eesmärk oli kaardistada erinevate\\r\\nosakondade ja klientide soove ning vajadusi. Tegime 7 töötuba, kus kõik\\r\\ntöötajad said sõna sekka öelda nii olemasolevate kui ka uute funktsionaalsuste\\r\\nosas. Meie kliendid aga said olemasolevale patsiendiportaalile tagasisidet anda\\r\\nkliendiküsitluse kaudu.”Ideid ja soove\\r\\nuue veebi võimaluste osas kogunes palju ning lõpptulemusena näevad meie\\r\\nkliendid uuenenud disaini ja naudivad\\r\\nmugavamat navigeerimist. “ Kui eelmises portaalis pidi klient valiku\\r\\ntegemisel palju eeltööd tegema, siis uues Minu SYNLABis on teenused selgemini\\r\\nkategoriseeritud ning tervisekontrolli pakette saab omavahel võrrelda. Võimalus\\r\\nnäha, mis analüüsid erinevates pakettides sisalduvad, teeb sobiva\\r\\ntervisekontrolli valiku lihtsamaks,“ toob Egle Puppart välja.Lisaks kuvatakse\\r\\ntulemusi interaktiivselt ja kasutajakesksemalt, oleme loonud samm-sammulised juhendid erinevate proovimaterjalide andmiseks ning kogu veebilehekülje ulatuses kolmekeelse\\r\\nfunktsionaalsuse ja parendanud otsingut. Tervisekontrollide ja teiste teenuste kirjeldused\\r\\non koostöös laboriarstidega saanud värskenduse ja uue struktuuri, et oluline\\r\\ninfo oleks lihtsalt ja mugavalt kättesaadav.Töö aga sellega\\r\\nkindlasti ei lõppe: “Järgmiste arenduste fookus on e-poe lahendusel, mis aitab hõlpsamini\\r\\nendale sobivaid teenuseid valida. Lisaks soovime kättesaadavaks teha videokonsultatsioonid,“\\r\\nütleb Grete Kikas ja lisab veel: “Töötame selle nimel, et saaksime klientidele anda\\r\\npersonaliseeritud soovitusi tema isiklike tulemuste põhjal.”Uues Minu SYNLABis on jätkuvalt võimalik tellida tervisekontrolli oma lähedastele ja\\r\\nsoetada kinkekaarte. Koduste proovivõtukomplektidega teenused leiad nüüd „Testi\\r\\nise“ teenuse alt. Kui soovid tellida proovivõtja endale või oma lähedasele\\r\\nkoju, saad selleks kasutada meie „Proovivõtt kodus“ teenust. Säilinud on ka\\r\\nanonüümne analüüside tellimine.Egle Pupparti\\r\\nsõnul oli Minu SYNLABi uuendamise projekt põnev ka seetõttu, et arenduspartnerid\\r\\nolid meil nii Taanist, Saksamaalt, Filipiinidelt, Ungarist kui ka Eestist. “Tegime\\r\\nkoostööd kokku 10 partneriga ja pidevalt oli kaasatud umbes 40 inimest, kes\\r\\nkõik vastutasid erinevate projekti moodulite arenduse eest. Meie Gretega pidime\\r\\njälgima, et kõik need moodulid moodustaksid terviku.” Kuigi osapooli oli palju,\\r\\noli igaühel neist oluline roll, et uus portaal oleks kasutajasõbralikum nii\\r\\nkliendile kui ka SYNLABi personalile.Põnevaid fakte projekti kohta Alustasime\\r\\nEestis uue veebilehe projektiga, kuid sellest arenes välja terve SYNLAB Grupi\\r\\nerakliendi sektori veebi alustala.Projekti vältel on toimunud umbes 650 koosolekut/töötuba ja ära joodud umbes 13 000 kohvitassi.Projekti on kaasatud 16 projektijuhti üle maailma. Teenusedisain\\r\\noli nomineeritud projekt Eesti Disainiauhindadel 2022 koostöös Velvetiga. Projekti\\r\\nLIVE minekul soovime eraklientidele tutvustada esialgset versiooni machine learning algoritmidest –\\r\\npersonaalsed soovitused baseerudes elustiili küsimustikul ning laboritulemustel.\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\r\\n\\r\\nLoodame, et Sina ja kõik meie kliendid naudivad uuenenud\\r\\nMinu SYNLABi!\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/synlab-terviseriskikampaania-pilt4-721x440.jpg?t=1691060551\",\"alt\":\"Kauaoodatud uus Minu SYNLAB on valmis!\"},\"date_published\":\"28.09.22\",\"tags\":[{\"name\":\"Minu SYNLAB\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Minu+SYNLAB\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/kauaoodatud-uus-minu-synlab-on-valmis/\"},{\"id\":5,\"author\":\"Meeli Glükmann||logo.png\",\"title\":\"Miks kannatavad naised südamehaiguste all rohkem kui mehed?\",\"summary\":\"Südame- ja\\r\\nveresoonkonna haigused ei ole ainult meeste ja eakate probleem, nagu üldiselt\\r\\neeldatakse. Kiires ja stressirohkes maailmas tabavad südame- ja veresoonkonna haigused\\r\\njärjest nooremaid inimesi. SYNLABi laboriarst, dr Meeli Glükmann räägib,\\r\\nmillised verenäitajad aitavad kaasaegsete terviseuuringute käigus avastada nii\\r\\ngeneetilised soodumused kui ka elustiilist tekkinud haigestumise riskid.Tervise\\r\\nArengu Instituudi andmetel on just südame- ja veresoonkonna haigused kõige\\r\\nsagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste\\r\\nsuremusest. Naistel suureneb risk hormonaalsete muutustega menopausi järgselt\\r\\nüleminekueas. Samas on teaduse ja meditsiini areng loonud lisavõimalusi, kuidas\\r\\nvarjatud riske varakult avastada.Vererõhu\\r\\nkontrolli ja EKG uuringu kõrval on dr Glükmanni sõnul 11 olulist\\r\\nvereanalüüsi näitu, mis annavad südamehaiguste riskidest esmase ülevaate.\\r\\nNendeks on hemogramm koos 5-osalise leukogrammi ehk valgeverepildiga, kolesterool, LDL-kolesterool, HDL-kolesterool ja arvutuslik näitaja mitte-HDL\\r\\nkolesterool, triglütseriidid Lisaks veel glükohemoglobiin ehk HbA1c ja\\r\\nC-reaktiivne valk (kõrgtundlik). Samuti lipoproteiin (a), apolipoproteiin B\\r\\nning kusihape.Südame-\\r\\nja veresoonkonna haiguste geneetilise eelsoodumuse verenäitajaSüdame-ja\\r\\nveresoonkonnahaiguste kujunemisel on sageli põhjuseks geneetiline eelsoodumus.Seda ei pea oma\\r\\nsugupuud uurides eeldama, vaid geneetilise eelsoodumuse saab tänapäeval määrata\\r\\npersonaalse vereprooviga.Dr\\r\\nGlükmann rõhutab, et mitmed vereanalüüsid aitavad välja selgitada südame- ja veresoonkonna\\r\\nhaiguste tekke riske juba varakult ning elustiili muutuse ja õigeaegse raviga on\\r\\nvõimalik paljud neist eemal hoida. Südame-veresoonkonnahaigustega on\\r\\ntihedalt seotud lipoproteiin (a). “Kõrge lipoproteiin (a) tase võib\\r\\ntõsta südame- ja veresoonkonna haiguste riski ligikaudu 1,5 korda ja suurendada\\r\\ntromboosi ohtu,” selgitab dr Glükmann ning lisab, et arstid soovitavad seda\\r\\nanalüüsi, kuna kõrgenenud väärtusi esineb koguni 20-30% inimestest.\\r\\nLipoproteiin (a) sisaldus veres on geneetiliselt kindlaks määratud. Tulemuse\\r\\nalusel on võimalik hakata teadlikult vähendama südame-veresoonkonnahaiguste\\r\\nväljakujunemist.Kui\\r\\ninimesel on juba varasemalt tuvastatud eelsoodumus, tuleks oma tervisenäitajaid\\r\\nregulaarselt kontrollida ning pöörata tähelepanu oma elustiilile ja\\r\\ntoitumisele. Samad nõuanded kehtivad ka üleminekueas naistele.Miks\\r\\ntõuseb naistel üleminekueas südame-veresoonkonnahaiguste risk?Keskmine\\r\\nvanus menopausi saabudes on 45-55 aastat. Kuigi märgatavaid sümptomeid ei\\r\\npruugi esineda, võivad üleminekueas välja areneda mitmed südame- ja veresoonkonna\\r\\nhaiguste riskid. Sel ajal diagnoositakse naistel sageli\\r\\ndüslipideemiat ehk muutusi lipiidide tasemes, kõrgvererõhutõbe, II tüübi\\r\\ndiabeeti, reumatoidartriiti ja ka depressiooni.Regulaarne\\r\\ntervisekontroll aitab hinnata, kas võib esineda mõnda\\r\\nsüdame-veresoonkonnahaiguste teket mõjutavat varjatud terviseprobleemi ja riski,\\r\\nmuu hulgas lipiidide (nt kõrget kolesterooli ja LDL-kolesterooli taset) või\\r\\nsüsivesikute ainevahetushäiret (nt suhkruhaigust), infektsiooni, kroonilist\\r\\npõletikku.Oluliste\\r\\nnäitajatena, mis mõjutavad veresoonkonna tervist, toob laboriarst välja ka\\r\\nglükohemoglobiini ja kõrgtundliku C-reaktiivse valgu (tuntud ka kui CRP) ehk\\r\\npõletiku olemasolu näitaja meie kehas.“Glükoos\\r\\nehk veresuhkur on meie organismi põhiline energiaallikas, kuid selle kõrged\\r\\nväärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele ja põhjustada\\r\\nveresoonte seinte kahjustusi,” selgitab laboriarst ja lisab, et kõrge\\r\\nglükoositase veres soodustab südamepuudulikkuse kujunemist ning diabeetikutel\\r\\non mitmekordselt suurem risk südamehaiguste tekkeks kui neil, kellel\\r\\nsuhkruhaigust ei esine. Glükohemoglobiini vereanalüüsi tulemus peegeldab\\r\\nveresuhkru taset eelneva 8-12 nädala jooksul ja on seega heaks sisendiks\\r\\nsuhkruhaiguse tekke riski hindamisel. Glükohemoglobiini hulk veres on\\r\\nvõrdelises sõltuvuses vere glükoosisisaldusega ja erütrotsüütide elueaga.Kilpnäärmefunktsioonid vajaksid samuti regulaarset kontrolli, eriti naistel üleminekueas. Nii kilpnäärme ala- kui ka\\r\\nületalitlus mõjutavad südant ja veresooni.Elustiil,\\r\\nkõrge vererõhk ja kolesteroolOsa kõrgest haiguse esinemissagedusest on seotud meie\\r\\npõhjamaise elustiiliga: ületöötamine, harvad puhkused, stress ja muretsemine,\\r\\nvähene liikumine ja ebatervislik toitumine. Kõik see, millele vastandub vahemerepiirkonna inimeste\\r\\nsöögi- ja joogikultuur ning puhkuse ja pingutuse suurem tasakaal. Nendes\\r\\npiirkondades on südame-veresoonkonnahaiguste esinemissagedus väiksem.“Südame-veresoonkonnahaiguste\\r\\npeamisteks riskiteguriteks on normväärtusest väljas kolesterooli ja\\r\\nLDL-kolestrooli tase ning kõrgenenud vererõhk, mida soodustab paljuski nii stress\\r\\nja ebapiisav puhkus kui ka ebatervislik toitumine ning vähene liikumine,” lisas\\r\\ndr Glükmann.Normist\\r\\nkõrgem kolesteroolinäit on SYNLABi viimase kolme aasta statistika alusel\\r\\noluliseks probleemiks, moodustades Eesti naiste seas 66% teostatud proovidest.\\r\\nMeeste analüüsidest ületas tervisliku piirnormi 57% tulemustest.Südame-veresoonkonna\\r\\ntervisliku seisundi esmaseks hindamiseks peaks tervisekontroll sisaldama\\r\\nselliseid analüüse nagu üldkolesterool ja teised vere lipiidid(LDL-kolestrool,\\r\\nHDL-kolestrool, triglütseriidid ja mitte-HDL kolesterool). “Suurenenud\\r\\nLDL-kolesterooli sisaldus, mida nimetatakse n-ö halvaks kolesterooliks, on üks\\r\\npeamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis ka\\r\\nateroskleroosi ning sellega seotud müokardiinfarkti tekke riskifaktor,”\\r\\nselgitab dr Glükmann.Laboriarst\\r\\nlisab, et oomega-3-rasvhapped aitavad reguleerida kolesterooli ja eriti triglütseriidide taset veres,\\r\\nlangetada vererõhku ja hoida veresoonte seinad elastsed – see kõik vähendab\\r\\ntrombide, infarktide ja insultide tekke riski.Südamehaiguste\\r\\nja muude põletikuliste protsesside puhul on kehal vaja just oomega-3 rasvhappeid:\\r\\neikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA), mis põletikureaktsioone\\r\\nvaigistaks.Laboriarsti\\r\\nsõnul on leitud, et inimestel, kellel on oomega-3 rasvhapete EPA ja DHA\\r\\nsisaldus rakkudes piisav, on madalam risk raskelt haigestuda südamehaigustesse.\\r\\nOomega-3 rasvhapped vähendavad südame rütmihäirete teket ning alandavad vererõhku.\\r\\nEPA ja DHA aitavad vähendada triglütseriidide sünteesi maksas ja sisaldust\\r\\nveres, pidurdavad ateroskleroosi arengut ja trombooside teket.Paraku\\r\\nsobivat oomega-3 rasvhapete päevast doosi inimese kaalu järgi arvestada ei saa.\\r\\nSeda saab määrata vaid organismis sisalduvate rasvhapete koguste järgi. Rasvhapete\\r\\nsisaldust organismis on võimalik määrata vereanalüüsiga.Varases\\r\\nstaadiumis südamehaigusel ei pruugi olla sümptomeidVarases\\r\\nstaadiumis südame-veresoonkonnahaigused ei pruugi anda tuntavaid sümptomeid.\\r\\nSiiski võivad nendele viidata väsimus, füüsilise jõudluse langus, hingeldus,\\r\\nrütmihäired (südamepekslemine, lisalöögid ehk ekstrasüstolid) ning pearinglus. SYNLABi\\r\\nlaboriarsti sõnul on aga mitmed vereanalüüsid, mille tulemused annavad\\r\\nsüdamehaiguste riskidest esmase ülevaate:Hemogramm\\r\\nvõimaldab hinnata vere hapnikutranspordivõimet, selgitada kehvveresuse ja\\r\\npõletike olemasolu.Kolesterooli ja LDL- ehk „nn halva“ kolesterooli suurenenud sisaldus veres on üks peamiseid\\r\\nsüdame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid ning nende kõrge kontsentratsioon\\r\\non ateroskleroosi ehk arterilubjastuse tekke põhjuseks. HDL ehk „nn hea“\\r\\nkolesterooli funktsiooniks on kolesterooli transport tagasi maksa.Lisaks\\r\\nkolesteroolidele on oluline jälgida ka organismi energia varuallika,\\r\\ntriglütseriidide taset. „Triglütseriidide ja halva kolesterooli kõrgenenud\\r\\nsisalduse korral on soodustatud esmaselt keskmise ja väikese läbimõõduga\\r\\narterites aterosklerootiliste muutuste teke, mis võib tuua kaasa erinevates\\r\\norganites verevarustuse häired,“ selgitab laboriarst.C-reaktiivne\\r\\nvalk (CRP) on põletikuanalüüs.. Südame-veresoonkonnahaiguste riski näitajana\\r\\nhinnatakse CRP väärtust kõrvuti koos kolesterooli analüüsiga.Lipoproteiin\\r\\n(a) kõrgenenud tase soodustab ateroskleroosi teket ja suurendab\\r\\nsüdame-veresoonkonnahaiguste riski ligikaudu 1,5 korda.Apolipoproteiin\\r\\nB aitab selgitada kõrgenenud LDL-kolesterooli kahjustavat toimet veresoontele\\r\\nja aitab seega hinnata ateroskleroosi ja südame-veresoonkonnahaiguste tekke\\r\\nriski.Kusihappe\\r\\nkõrge tase on riskifaktor neerukahjustuse, liigese- ja südamehaiguste tekkeks.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/s-dame-tervise-postitus.jpeg?t=1662018217\",\"alt\":\"Miks kannatavad naised südamehaiguste all rohkem kui mehed?\"},\"date_published\":\"23.08.22\",\"tags\":[{\"name\":\"Südame tervis\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/S%C3%BCdame+tervis\"},{\"name\":\"Kolesterool\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Kolesterool\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/miks-kannatavad-naised-sdamehaiguste-all-rohkem-kui-mehed/\"},{\"id\":4,\"author\":\"Irina Utenko||logo.png\",\"title\":\"Miks võib D-vitamiini tase jääda madalaks pärast päikeserohket suve?\",\"summary\":\"Suvi oli tänavu päikest täis, kuid\\r\\nD-vitamiini vaegust diagnoositakse Eesti inimeste seas ilmast hoolimata. Mis mõjutab\\r\\nD-vitamiini imendumist ja millal on õige aeg suvel saadud varusid oma\\r\\norganismis kontrollida, räägib SYNLABi laboriarst dr Irina Utenko.“Lootus,\\r\\net saime suvel piisavas koguses D-vitamiini, on kindlasti olemas, aga meie\\r\\nigapäevased testimised näitavad, et pigem vajavad Eesti inimeste vitamiinivarud\\r\\njätkuvalt täiendamist,” ütleb SYNLABi\\r\\nlaboriarst dr Irina Utenko. Tema\\r\\nhinnangul on soovitatav suvel kogutud D-vitamiini varusid oma organismis hinnata\\r\\nseptembri lõpus, oktoobri alguses või kaks-kolm nädalat pärast päikesereisilt\\r\\nnaasmist. Päikesest ei piisa, kui organismil on suurenenud D-vitamiini vajadus.\\r\\nSamuti on hea silmas pidada põhjuseid, mis vitamiini imendumist võivad\\r\\ntakistada. Kõrgem D-vitamiini vajadus: rasedus,\\r\\nimetamine ja sportKõrgem\\r\\nD-vitamiini vajadus on dr Utenko sõnul rasedatel naistel ja imetavatel emadel,\\r\\nkes peaksid regulaarselt D-vitamiini juurde võtma, et organismi suurenenud\\r\\nvajadus katta. Tartu\\r\\nÜlikooli uurimuse “Vereseerumi D-vitamiini sisaldus raseduse teisel\\r\\nkolmandikul mõjutab rasedustulemust ja ema tervist”\\r\\nkohaselt on D-vitamiini väike sisaldus Eesti rasedate naiste hulgas sage ning\\r\\nselle peamisteks riskiteguriteks on raseduse kandmine vähese päikeseintensiivsusega\\r\\nkalendrikuudel, kuid samuti raseduseelne rasvumine. D-vitamiini tase organismis\\r\\nmõjutab raseduse kulgu ning ema ja lapse tervisenäitajaid. Uurimusest selgub,\\r\\net Eestis suvekuudel talletatud D-vitamiini varud ei ole meie tulevastel emadel\\r\\ntalviseks perioodiks piisavad.Kõrgem\\r\\nD-vitamiini varu võiks olla dr Utenko sõnul veel regulaarselt tugeva koormusega\\r\\nsportivatel inimestel, et organism pingega paremini toime tuleks.Nõrgem\\r\\nD-vitamiini süntees nahas kokkupuutel päikesega Inimese vananedes ei sünteesi nahk enam nii\\r\\ntõhusalt D-vitamiini ning defitsiit on kerge tekkima. Melaniin vähendab naha\\r\\nvõimet D-vitamiini sünteesida ning see on põhjus, miks mitte ainult\\r\\nvanemaealistel, vaid ka tumedama nahaga\\r\\ninimestel on süntees nahas nõrgem ning oma varusid tasub kontrollida. D-vitamiini\\r\\ndefitsiidi põhjused pärast kuuma suve on vahel väga argised ja seotud meie elustiiliga.\\r\\nDr Utenko sõnul oleks kõige tervislikum aeg päikese käes viibimiseks ajavahemikus\\r\\n9:00-12:00 hommikul. Kui paljud meist aga tegelikult, eriti argipäeviti, sel\\r\\najal õues õhuvanne võtavad? Lisaks võib D vitamiini sünteesi nahas mõjutada pilvine ilm, õhusaastumine või\\r\\npäiksekaitsefaktoriga kreemide (suurem kui SPF8) kasutamine. D-vitaminiini defitsiidi põhjused võivad olla\\r\\nseotud inimese tervisliku seisundiga laiemaltImendumine\\r\\non raskendatud peensoole haiguste korral:\\r\\ntsöliaakia, põletikulised soolehaigused, maovähendusoperatsiooni järgselt või mõnede\\r\\nravimite tarvitamisel. D-vitamiini vaegus on tavapärane ka kroonilise\\r\\nalkoholismi korral. D-vitamiin\\r\\non rasvlahustuv vitamiin, mis imendub kogu peensoole ulatuses, samas reserv\\r\\nladestub omakorda maksakoes ja rasvkoes. “Ülekaalulisel\\r\\ninimesel on seetõttu D-vitamiini reserv suur, aga organism ei saa kergesti seda\\r\\nrasvkoest kätte. Kui inimene võtab kaalust alla, siis tasub D-vitamiini annused\\r\\nüle vaadata, ” selgitab dr Utenko. Oluliseks\\r\\nimendumise mõjutajaks on toitumine.\\r\\nImendumist vähendab liiga kiudainerikas\\r\\ntoit, kohviga liialdamine, samuti\\r\\nkipuvad defitsiiti tundma taimetoitlased.\\r\\nTähele tuleks panna, et teised rasvlahustuvad vitamiinid, näiteks A-, E- ja K- vitamiinid, konkureerivad peensooles\\r\\nlahutsumisel ja võivad samuti takistada d-vitamiini lahustumist ja sellega ka imendumist.\\r\\nSeetõttu on oluline tähelepanu pöörata oma toitumisele tervikuna.Peale\\r\\npäikesevalguse saavad inimesed D-vitamiini toidust või juurdevõetava preparaadina.\\r\\nD-vitamiini peamised rikkalikud allikad on enamik kuumtöödeldud kalu (eriti\\r\\nräim, lõhe) ja keedetud muna. Sobivad D-vitamiiniga rikastatud piim ja\\r\\npiimatooted. Toidust saadud või preparaadina võetud D-vitamiin lahustub dr\\r\\nUtenko sõnul peensooles võrdselt. Kuid arvestama peaks, et kuna D-vitamiin on\\r\\nrasvlahustuv, siis tasub seda sisse võtta selle toidukorraga, kus on rohkem rasva. Kasulikud rasvad on näiteks chia-seemned,\\r\\navokaado, piimarasv, mis tagab parema omastamise. Miks D-vitamiinist nii\\r\\npalju räägime?Dr Utenko sõnul oli vanasti D-vitamiin\\r\\ntuntud pigem kui laste vitamiin. Seda põhjusel, et teada oli vaid osa kasulikest\\r\\nomadustest - see, mis luud ja hambad\\r\\nkorras hoiab. Teaduse areng ja uued uuringud on D-vitamiinile viimaste\\r\\nkümnendite jooksul omistanud oluliselt laiema tähenduse. Täna on teada, et D-vitamiin\\r\\nreguleerib rohkem kui 200-t geeni mistõttu on see vitamiin oluline paljudes\\r\\nfüsioloogilistes protsessides inimkehas. “D-vitamiin\\r\\nei reguleeri ainult kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust, et luud ja hambad oleksid\\r\\nkorras, vaid mõjutab ka immuunsüsteemi rakke ja insuliini hormooni sünteesdi kõhunäärmes,\\r\\naitab vererõhku reguleerida, vere hüübimist, närvikoe talitlust, aitab hoida\\r\\nlihased toonuses ja parandab sooritusvõimet. D vitamiini madalat taset seostatakse tänaseks\\r\\nsuurema riskiga haigestuda suhkruhaigusesse, kasvajatesse, erinevatesse\\r\\ninfektsioonidesse jne,” selgitab dr Utenko ning lisab, et alahinnata ei saa\\r\\nvitamiini mõju hooajaliste külmetushaiguste ennetamisel. Hiljutised uuringud\\r\\nrõhutavad D-vitamiini rolli meeste tervisele, sest vaegus võib põhjustada\\r\\nmadalat testosterooni taset. Seoseid erinevate tervisenäitajatega aitavad\\r\\nanalüüside alusel luua arstid. \",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/d-vitamiini-postitus.jpeg?t=1662017098\",\"alt\":\"Miks võib D-vitamiini tase jääda madalaks pärast päikeserohket suve?\"},\"date_published\":\"23.08.22\",\"tags\":[{\"name\":\"D-vitamiin\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/D-vitamiin\"},{\"name\":\"Toitumine\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Toitumine\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/miks-vib-dvitamiini-tase-jda-madalaks-prast-pikeserohket-suve/\"},{\"id\":2,\"author\":\"Katrin Aron||logo.png\",\"title\":\"Kuidas erinevas vanuses lastega vereproovi andmiseks ette valmistuda? \",\"summary\":\"Lastega vereandmine on tihti\\r\\nstressirohke aga vajalik situatsioon. Oma kogemusi ja nõuandeid selle\\r\\nlihtsustamiseks jagavad SYNLABi\\r\\nvanemlaborant Virge Jürjenson ja Tallinna Lastehaigla kliiniline psühholoog\\r\\nMarileen OlenkoMarileen Olenko: “Me ei saa\\r\\nlapselt valu ega hirmu ära võtta, kuid me saame teda selleks ette valmistada” Ilmselt ei leidu last ega vanemat, kellele vereanalüüsi andmine just väga meeldiks, kuid vahel on\\r\\nkõige väiksematel patsientidel hirm nii suur, et analüüside andmine jääb venima\\r\\nvõi veel hullem, tegemata. Kuidas vältida vereproovide andmisel asjatuid\\r\\npingeid, annavad nõu SYNLABi vanemlaborant Virge Jürjenson ja Tallinna\\r\\nLastehaigla kliiniline psühholoog Marileen Olenko.“Me ei saa lapselt valu ega hirmu ära võtta, kuid me saame teda selleks\\r\\nette valmistada,” jagab kliiniline psühholoog Marileen Olenko. Tema sõnul\\r\\nselliseid lapsi, kellega ei saakski analüüse anda, ei ole, vaid peab arvestama,\\r\\net lapsed on erinevad.Mõni laps läheb julgemalt uutele olukordadele vastu ja teised jälle vähem.\\r\\n“Sama nagu veekeskuse liutorudes hullamine. Mõni on julge, mõni ettevaatlik ja\\r\\nteine jälle liiga julge,” lisab ta. Kasvades õpib inimene järjest enam ärevuse\\r\\nja hirmuga toime tulema. Peale lapse enda natuuri mängib veel rolli, kui tihti\\r\\nta seda protseduuri peab tegema ja kuidas on see eelnevalt kulgenud.SYNLABi vanemlaborant Virge Jürjenson räägib oma kogemusest, et lapsed ikka pelgavad\\r\\nverevõttu ning vajavad rohkem aega ja kohanemist. Kohale tasuks tulla\\r\\naegsasti, et lapsel oleks võimalus keskkonnaga või võimalusel mängunurgas\\r\\nmõnusalt harjuda.Samuti on Jürjensoni sõnul lastel raskem olla söömata-joomata, mis aga on\\r\\nmitmete analüüside puhul vajalik. “Lastelt võtame proovi eelisjärjekorras, et\\r\\nei peaks pikalt ootama, kui vaim juba ukse taga valmis,” märgib ta ja lisab, et\\r\\ntühi kõht teeb tuju pahaks ja söömata oleku tõttu tuleb vahel\\r\\nverevõtuprotseduuri ajal ette ka minestamist. Selle tarvis on aga\\r\\nproovivõtutoas valmis glükoositropsid ja vesi. “Juhime vanemate tähelepanu, et\\r\\nprotseduuri ajaks ei tohi lastele suhu anda kommi või nätsu, sest nutuga võib\\r\\nta selle kurku tõmmata.”Klaas maitsestamata ja gaseerimata vett enne vereproovi andmist on lubatud.\\r\\nLapsega verevõtu puhul ongi oluline, et laps oleks enne vere andmist piisavalt\\r\\nvett tarbinud, kuna see hõlbustab verevõtmist.Äreva vanema lapsel on verevõtt keerulisemHirmuga tulevad väikesed patsiendid erinevat moodi toime, kuid sama suur\\r\\nroll on lapse ja vanema omavahelisel suhtlusel, paneb psühholoog südamele.\\r\\nTihtipeale kujunebki nii, et äreva vanema lapsel on verevõtt keerulisem.“Mida väiksem\\r\\nlaps, seda suurem on vanema roll, mismoodi ta täiskasvanuna selle valuliku\\r\\nprotseduuri juures ise on,” lisab ta. Kui vanem ise kardab ja see on tema jaoks\\r\\nraske, siis laps tajub seda kiirelt.Seepärast oleks hea kodus enne kokku leppida, kumb vanem on nendes\\r\\nolukordades rahulikum ja lohutamises osavam ning kelle ärevuse tase liiga\\r\\nkõrgeks ei lähe, kui asjad kohe plaanipäraselt ei kulge. Virge Jürgenson jagab\\r\\nkogemuste põhjal, et isaga protseduurile tulnud laste verevõtt läheb sageli\\r\\nsujuvamalt ja suurema nututa.Sageli muutub vanem ärevaks seetõttu, et laps käitub tema jaoks justkui\\r\\nootamatult. Sellises olukorras on kerge riidlema hakata: “me ju rääkisime\\\"\\r\\nja \\\"sa ju lubasid”, mis protseduuri ühelegi osapoolele kergemaks ei tee.\\r\\n“Lapsed ikka nutavad ja kardavad, sellist käitumist ei pea kindlasti häbenema\\r\\nega personali ees vabandama,” märgib Jürjenson. “Oluline on last pärast kiita ka siis, kui ta nuttis.”Kui patsient on laps, vajab ta Marileen Olenko sõnul oma vanema poolset\\r\\nsuunamist. Teatud hetkel suhtleb personal lapsega, näitab kuhu istuda ja\\r\\nräägib, mida tegema hakatakse. Kui aga olukord ei suju ja lapsevanem läheb ärevile,\\r\\nnäiteks hakkab lapsega tõrelema, on personalil mõistlikum esmalt kaasasolevat\\r\\nema või isa rahustada. Laps reguleerib end vanema abil, mistõttu saab last\\r\\nrahustada ja suunata läbi vanema.Kuidas verevõtust kodus rääkida?Olenemata lapse east ei tohiks talle öelda, et see ei ole üldse valus.\\r\\n“Tühistada tunnet ei tohiks,” tõdeb psühholoog. Temaga nõustub ka SYNLABi\\r\\nvanemlaborant ning lisab, et pigem tasub öelda, et see on küll ebameeldiv\\r\\ntunne, kuid oluline on põhjendada, miks on see protseduur vaatamata valust\\r\\nvajalik ära teha.Väiksemate lastega aitab protseduuri läbimängimine. “Protsessi saab\\r\\nkodus turvaliselt ette valmistada ning sel juhul ei ole proovivõturuumis kõik\\r\\nstiimulid uued,” annab Marileen Olenko nõu. Kodus saab näiteks mängida, et laps\\r\\nvõtab emalt-isalt, nukkudelt ja autodelt vereproovi ning teeb muid samalaadseid\\r\\ntegevusi.Väiksemate lastega aitab protseduuri\\r\\nläbimängimine.Olenko soovitab ka sutsu-mängu. See tähendab, et proovitakse pliiatsiga\\r\\nnahale sutse teha ning püütakse arvata, kui tugev suts tuleb - kas see on\\r\\nsarnane sääsehammustusele või millelegi muule. “See annab lapsele rohkem\\r\\nvahendeid olukorraga toime tulla,” lisabSuuremate lastega saab valuskaalat täpsemalt läbi rääkida ja õpetada\\r\\nneid eesootavat valu hindama. Püütakse näiteks hinnata, kas kümnepalliskaalal\\r\\non tegu kolme- või viiepallise valuga. See aitab psühholoogi sõnul hoomata, mis\\r\\nees oodata võib ja annab teadmise, et see ei ole nii õudne. Last toetab, kui\\r\\ntal on võimalik ajalist kestvust kuidagi visualiseerida - olgu sellisel juhul\\r\\nabiks mõni põnev kell, kasvõi liivakell, mis näitab, et protseduur ei kesta\\r\\nkaua.Samuti sobib lastele premeerimine mõne vahva tegevusega. “See ei ole\\r\\näraostmine, vaid kokkulepe, et pärast pingutust järgneb preemia. Laps ei suuda\\r\\nend enamasti veel sellise protseduuri nimel sisemiselt motiveerida ning vajab\\r\\nvälist motivaatorit,” selgitas Marileen Olenko.Lisaks on abi sellest, kui verevõtu ajal hoida lapse tähelepanu mujal,\\r\\nnäiteks näidates talle multikat või mänguasja. Samuti võib abi olla sellest,\\r\\nkui lapsele õpetada, kuidas verevõtu ajal rahulikult ja sügavalt hingata.Pärast protseduuri on hea rahuneda samas ruumis samade inimeste seltsisHoolimata sellest, kas verevõtt sai tehtud või mitte, on psühholoogi sõnul\\r\\nhea rahuneda mõned minutid samas ruumis ja samade inimestega, et jääks\\r\\nturvaline kogemus. Tihti tahetakse ruttu ära minna, aga positiivse kogemuse\\r\\nmõttes on turvalisem, kui jäädakse veel rääkima, vaadatakse koos, milline kork\\r\\nsai topsile peale või milline plaaster sobib. Kleepeka või muu sellise\\r\\nkingituse võiks verevõtu eest anda siis, kui hingamine on juba taastunud ja\\r\\nlaps rahunenud.SYNLABis on spetsiaalsed vitamiiniampsud, mida vapratele patsientidele\\r\\npärast protseduuri koos diplomiga antakse - mis meeldib lastele kohe eriti. “Kardetakse\\r\\nju peamiselt torkamise hetke,” räägib Virge Jürjenson ja lisab, et pärast\\r\\ndiplomit on see torge juba meelest läinud ning tõdetakse naeratades, et\\r\\npolnudki nii hull.Kui verevõtt jäi siiski tegemata, oleks samuti hea, et ei lahkutaks enne\\r\\nkui laps on sama personaliga samas ruumis olles rahunenud. Seejärel oleks hea\\r\\nlapsega järgmine aeg kokku leppida, ent mitte väga palju hiljem - Marileen\\r\\nOlenko sõnul võiks kuskil kolme-nelja päeva pärast tagasi tulla ja vahepeal\\r\\nselleks harjutada. Väiksemate lastega on see raskem, kuid 5-6-aastastega saab\\r\\njuba vastavaid kokkuleppeid teha.Kui uus kokkulepe on saavutatud, tasub neid ka paar korda meelde tuletada,\\r\\nent hoiduda ka selle teema liigsest tõstatamisest. Vanem peab ise oma last\\r\\ntundma ja aru saama, millal ja kui palju sellest rääkida, et harjutamine annaks\\r\\njuurde kindlust, mitte ei looks ärevust.Kui vereproovi edasi lükata ei annaSYNLABi vanemlaborant tõi välja, et alati ei saa verevõttu edasi lükata -\\r\\nnäiteks juhul, kui ees ootab operatsioon või vereanalüüsi tulemus on muul moel\\r\\nmäärav. Sel juhul võib olla vajadus siiski lisapersonal appi kutsuda. Eriti\\r\\noluline on see veenivere võtmise puhul, mil käe paigalhoidmine on proovi\\r\\ntulemuse jaoks oluline.Enamik proove võetaksegi tänapäeval aga just veeniverest, sest vere võtmine\\r\\nküünarvarre piirkonnast on kõige ohutum hemolüüsi (erütrotsüütide lagunemise)\\r\\nsuhtes. “Vere võtmine teistest piirkondades tekitab sagedamini hemolüüsi, mis\\r\\nvõib segada vastava näitaja määramist või ei ole võimalik analüüsi tulemust\\r\\nväljastada proovimaterjali hemolüüsi tõttu. Seetõttu eelistatakse võimalusel\\r\\npigem veeniverd, mis annab täpsemad tulemused,” selgitab Jürjenson.“Eks verevõtuprotseduur on paratamatult valulik ning ebamugavust tekitab ka\\r\\nsee, et ümberringi on võõrad inimesed, kuid vahel on see protseduur edasise\\r\\nravi jaoks oluline,” nendivad mõlemad eksperdid ja lisavad, et enamasti hoiab\\r\\nveenivere võtmisel lapse kätt lapsevanem. Kuid ka selles olukorras on oluline,\\r\\net laps saaks samas ruumis, samade inimestega rahuneda ja vestelda ning\\r\\nseejärel oma vitamiiniampsu, kleepsu ja diplomi, et luua lapsele kokkuvõttes\\r\\nsiiski võimalikult hea ja turvaline verevõtmise kogemus.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":{\"data\":\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/images/stencil/{:size}/uploaded_images/f728e730-e265-11ec-bb3a-d903caa42e29.jpg?t=1660039182\",\"alt\":\"Kuidas erinevas vanuses lastega vereproovi andmiseks ette valmistuda? \"},\"date_published\":\"09.08.22\",\"tags\":[{\"name\":\"Lapsed\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Lapsed\"},{\"name\":\"Vereprooviks valmistumine\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Vereprooviks+valmistumine\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/kuidas-erinevas-vanuses-lastega-vereproovi-andmiseks-ette-valmistuda-/\"},{\"id\":6,\"author\":\"\",\"title\":\"Erakliendi hinnakirja muudatus alates 12.04.2022\",\"summary\":\"Alates 12.04.2022 muutub meie erakliendi hinnakiri.Näiteks meie klientide poolt kõrgelt hinnatud Terviseriski pakett hakkab maksma 78 € ja populaarne Mehe tervisekontroll 111 €. Laboriarsti konsultatsioon maksab uue hinnakirja alusel 32 € ning uus verevõtu tasu kliendile hakkab olema 6 €. Hinnamuudatus ei puuduta koroonaviiruse PCR testi hinda. Kogu uuenenud hinnakirjaga saad tutvuda SIIN.Hinnamuutused on tingitud tervishoiutöötajate palkade tõusust, samuti laboriteenuste osutamiseks vajaminevate erinevate sisendite hindade kasvust.Lisainfot uute hindade kohta leiab meie patsiendiportaalist MINU.SYNLAB.EE, klienditoe abil telefonil 17123 või klienditugi@synlab.ee.\",\"show_read_more\":false,\"thumbnail\":null,\"date_published\":\"01.08.22\",\"tags\":[{\"name\":\"Ametlik teavitus\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/Ametlik+teavitus\"},{\"name\":\"notices\",\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/tag/notices\"}],\"url\":\"https://ee.minu.synlab.ee/blog/erakliendi-hinnakirja-muudatus-alates-12042022/\"}]},\"blogTranslations\":\"{\\\"locale\\\":\\\"et\\\",\\\"locales\\\":{\\\"blog.allArticles\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.articles\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.articles_found\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.blogUrl\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.bookmark_page\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.by\\\":\\\"en\\\",\\\"blog.compareButton\\\":\\\"en\\\",\\\"blog.discoverTopics\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.featured\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.featured_tag\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.label\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.loadMoreArticles\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.news\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.notices\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.on\\\":\\\"en\\\",\\\"blog.other_articles\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.popularTopics\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.posted\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.posted_by\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.recent\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.recent_posts\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.searchPlaceholder\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.seeAllNotices\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.servicesUrl\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.shareOn\\\":\\\"en\\\",\\\"blog.showAllArticles\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.show_all\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.suggestedServices\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.suggestedServicesDescription\\\":\\\"et\\\",\\\"blog.url_copied\\\":\\\"et\\\"},\\\"translations\\\":{\\\"blog.allArticles\\\":\\\"Kõik artiklid\\\",\\\"blog.articles\\\":\\\"Articles\\\",\\\"blog.articles_found\\\":\\\"articles found\\\",\\\"blog.blogUrl\\\":\\\"/blog\\\",\\\"blog.bookmark_page\\\":\\\" to bookmark this page.\\\",\\\"blog.by\\\":\\\"By\\\",\\\"blog.compareButton\\\":\\\"Compare\\\",\\\"blog.discoverTopics\\\":\\\"Avasta teemasid\\\",\\\"blog.featured\\\":\\\"Featured Articles\\\",\\\"blog.featured_tag\\\":\\\"Featured\\\",\\\"blog.label\\\":\\\"Blog\\\",\\\"blog.loadMoreArticles\\\":\\\"Laadige rohkem artikleid\\\",\\\"blog.news\\\":\\\"Teated\\\",\\\"blog.notices\\\":\\\"Ametlikud teated\\\",\\\"blog.on\\\":\\\"on\\\",\\\"blog.other_articles\\\":\\\"Other articles\\\",\\\"blog.popularTopics\\\":\\\"Populaarsed teemad\\\",\\\"blog.posted\\\":\\\"Posted\\\",\\\"blog.posted_by\\\":\\\"Verfasst von {name}\\\",\\\"blog.recent\\\":\\\"Recent\\\",\\\"blog.recent_posts\\\":\\\"Neueste Beiträge\\\",\\\"blog.searchPlaceholder\\\":\\\"Sisesta huvipakkuv märksõna\\\",\\\"blog.seeAllNotices\\\":\\\"Vaadake kõiki teateid\\\",\\\"blog.servicesUrl\\\":\\\"/services\\\",\\\"blog.shareOn\\\":\\\"Share on\\\",\\\"blog.showAllArticles\\\":\\\"Show all\\\",\\\"blog.show_all\\\":\\\"Show all\\\",\\\"blog.suggestedServices\\\":\\\"Suggested services\\\",\\\"blog.suggestedServicesDescription\\\":\\\"Description\\\",\\\"blog.url_copied\\\":\\\"URL copied to clipboard: \\\"}}\"}").load();
Leia proovivõtupunkt
Iseteenindus
Paketid
Proovivõtt broneeringuga
Üksikanalüüsid
Testi ise
Konsultatsioonid
Kinkekaardid
SYNLABi Buss
Lapsed
![\\\"kurgukaabe-synlab-joonis-veebi-4-2x-1.png\\\"](\\\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-8www060j8q/product_images/uploaded_images/kurgukaabe-synlab-joonis-veebi-4-2x-1.png\\\" "\\\\"kurgukaabe-synlab-joonis-veebi-4-2x-1.png\\\\"")
![\\\"synlab-proovivotubuss-facebook-721x440px.png\\\"](\\\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-qkspgyogp8/product_images/uploaded_images/synlab-proovivotubuss-facebook-721x440px.png\\\" "\\\\"synlab-proovivotubuss-facebook-721x440px.png\\\\"")
![\\\"kurgukaabe-synlab-joonis-veebi-4-2x-1-1-.png\\\"](\\\"https://cdn11.bigcommerce.com/s-8www060j8q/product_images/uploaded_images/kurgukaabe-synlab-joonis-veebi-4-2x-1-1-.png\\\" "\\\\"kurgukaabe-synlab-joonis-veebi-4-2x-1-1-.png\\\\"")