​Laktoositalumatus pole moehaigus ja see esineb ka meestel

45-aastane pereisa Priit on alati kahtlustanud, et tal on probleeme piimatoodete talumisega. Näiteks on ta harjunud, et pärast kohupiimakoogi söömist on enesetunne kehv ja kõhus keerab, jäätise järgselt hakkab soolestik ebameeldivalt mulksuma ning pärast topsi jogurtit võib kurgus kergelt kriipima hakata. Mõnikord läheb ka süda pahaks ja tekib raskustunne kõhus, väsimus ning loomulikult ebamugavad kõhugaasid, mis on ühtlasi üsna piinlik.

See kõik on saatnud teda juba lapsest saadik ning kujunenud kuidagi loomulikuks elu osaks. „Ega ma selle üle eriti pikalt juurelnud ei ole, see on tundunud natuke selline nõrkade ja naiste teema“, muigab ta. „Sellele, et tegemist on võimaliku terviseprobleemiga, juhtis tähelepanu mu abikaasa.“

Mis on laktoositalumatus ja kuidas see väljendub?

SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp selgitab, et laktoositalumatus (ka piimasuhkru talumatus) on ensüüm laktaasi vähenenud aktiivsusest ehk hüpolaktaasiast tingitud piimasuhkru ehk laktoosi omastamishäire. Sellest tingituna jääb väiksem või suurem osa tarbitud laktoosist peensooles lõhustamata ja imendumata. Selle tagajärjel tekib jämesooles olevate mikroobide toimel rohkesti gaase ning happeid, mis võivad põhjustada ebamugavaid kõhuvaevusi: liigseid gaase ja puhitust, kõhukorisemist, -valu ning -lahtisust.

Laktoositalumatus võib olla geneetiline või kaasuda teiste seedesüsteemi haigustega

Primaarne laktoositalumatus on geneetiline häire, mis avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel, aga on ka erandeid ja talumatus võib avalduda juba väikelapse või hoopis alles soliidses eas. Neil inimestel on laktaasi produktsiooni kodeeriv geen “sisse lülitatud” ainult esimestel eluaastatel, pärast seda laktaasi tootmine väheneb ja koos sellega väheneb võime omastada piimasuhkrut. Sümptomite avaldumine sõltub tarbitud laktoosi kogusest ja laktaasi säilinud aktiivsusest. Tavaliselt säilib laktaasi aktiivsusest 50–70% ja esineb osaline laktoositalumatus. Aga ka see on individuaalne ja osadel inimestel kaob laktaasi aktiivsus täielikult. Eestis esineb primaarset laktoositalumatust umbes 20–30% elanikkonnast. „Probleem ei ole ravitav, kuid sümptomeid on võimalik ära hoida õige toitumisega,“ selgitab dr Raave-Sepp.

Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest või seedesüsteemi kroonilistest haigustest nagu tsöliaakia, Crohn’i tõbi, ärritatud soole sündroom jne. Sekundaarset ajutist laktaasidefitsiiti võib esineda ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järgselt. Sümptomid kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul pärast haigusest paranemist.

Kuidas teha kindlaks, kas Sul on laktoositalumatus?

Kuna laktoositalumatuse korral peab vähendama toidus laktoosi sisaldavaid tooteid ja sellist dieeti peab primaarse laktoositalumatuse korral pidama eluaeg, on väga oluline saada kinnitus, et tegemist on ikka kindlasti talumatusega. Seda on võimalik kindlaks teha vereanalüüside abil.

Laktaasi aktiivsust või puudulikkust peensooles väljendab laktoositaluvuse proov, mille tulemuse järgi saab hinnata tegelikku laktoosi omastamise võimet. Geneetiline uuring primaarse laktoositalumatuse tuvastamiseks näitab, kas inimesel on geneetiline eelsoodumus hüpolaktaasia tekkeks.

Priit otsustas (naise pealekäimisel) minna SYNLABi ning teha Laktoosi- ja gluteenitalumatuse (tsöliaakia) paketi. Kuigi SYNLABis on olemas ka eraldi Laktoositalumatuse pakett, soovitas laboriarst testida ennast nii laktoosi- kui gluteenitalumatuse suhtes. Priidu menüüs on laktoosi ja gluteeni sisaldavad toiduained ja kuna sümptomaatika võib olla mõlema talumatuse korral sarnane, ning talumatused võivad esineda ka samaaegselt, on mõistlik teha analüüsid korraga.

Laktoosilahuse joomisel peab valmis olema üllatusteks

Laktoositaluvuse testimiseks tuleb verd anda kolm korda. Proovi peab andma hommikul, olles 10-12h söömata ning varuma piisavalt aega. Esmalt antakse vereproov tühjakõhu veresuhkru määramiseks, siis tuleb ära juua laktoosilahus ja korduvad vereproovid anda 20 ja 40 minutil lahuse joomise järgselt.

Lisaks on oluline valmis olla selleks, et laktoositalumatuse korral võib laktoosilahuse joomine tekitada juba analüüside andmise ajal või päeva jooksul kõhuvaevuseid: liigseid gaase ja puhitust, kõhulahtisust jmt. Nii juhtus ka Priidul. „Juba autosse istudes tuli gaasipedaali vajutada, et kiiresti koju jõuda, sest lahuse joomine kutsus esile korraliku kõhuvalu, millele järgnes kõhulahtisus. Siis ma sain ikka aru küll, et päris normaalne selline reaktsioon ei ole“, ütleb ta.

Kuidas mõista tulemusi?

Priit sai oma testitulemused Minu SYNLABi (minu.synlab.ee) vähem kui 5 tööpäevaga. Tulemustest ilmnes, et tal on täielik laktoositalumatus. Veresuhkru taseme tõusu laktoosilahuse joomise järgselt ei esinenud, mis näitab, et Priidu seedesüsteem ei omasta laktoosi ja tema seedesüsteem reageerib laktoosile isegi väikese koguse puhul. Geeniuuring näitas primaarse hüpolaktaasia esinemist. Laktoosi- ja gluteenitalumatuse paketi juurde kuulus ka laboriarsti konsultatsioon, mille käigus dr Raave-Sepp helistas ning selgitas Priidule tema analüüside tulemused detailselt lahti.

Mida süüa, mida mitte?

„Laktoositalumatuse esinemisel tuleb olenevalt häire raskusastmest suuremal või vähemal määral vähendada laktoosi sisaldust menüüs. Samas on oluline, et laktoositalumatusega inimene ei jätaks piimasaaduseid toiduvalikust täiesti välja,“ juhendab dr Raave-Sepp oma toitumisele teadlikult lähenema. Piimas sisalduv kaltsium on oluline igas vanuses ja aitab vältida mitmeid terviseprobleeme. Kaltsiumit sisaldub ka piimavabades toiduainetes, mida on laktoositalumatul oluline süüa, et tasakaalustada kaltsiumi saamist. Nendeks toitudeks on pähklid ja seemned, oad, brokkoli jt juur- ning puuviljad. B12 vitamiini saab nt punasest lihast.

Kui laktoositalumatus on diagnoositud, peab inimene kohanema uue dieedi ja laktoosivabade toodetega nii, et seedehäireid ei sega igapäevast elu. Loobuda tuleb tavapärastest piimast, piimašokolaadist, jäätisest ja piimapulbrist valmistatud toodetest. Need tuleb asendada laktoosivabade versioonidega. Piimasuhkrut ehk laktoosi on piimas ligi 5%, hapendatud piimatoodetes aga mõnevõrra vähem, sest piimhappebakterid kääritavad selle osaliselt piimhappeks. See ongi põhjus, miks laktoositalumatuse puhul võib olla võimalik hapupiima, hapukoort, keefiri, jogurtit, kohupiima ja juustu (kõvad juustud, Cheddar ja Parmesan) siiski väheses koguses süüa. Ettevaatlik peaks olema mõnede toiduainetega, mida ei ole küll valmistatud piimast, kuid mis võivad sisaldada piimasuhkrut, nt keeduvorstid, saiad jm. Toiduainetetööstuses lisatakse laktoosi vorstidele konsistentsi, maitse ja aroomi parandamise eesmärgil. Laktoosi kasutatakse ka sageli ravimitööstuses täiteainena, mistõttu talumatuse korral tuleb uurida ka tarvitatavate ravimite koostist.

Kauplustes on laktoosivabu tooteid saadaval mitmeid, mida talumatuse korral igapäevasesse tarbimisse võtta. Lisaks on apteekides müügil laktaasi sisaldavad kapslid, mida võib tarvitada koos piimasuhkrut sisaldava toiduga.

Pärast laktoositalumatuse diagnoosi on Priit teinud korrektuurid oma toitumises. Ta tunnistab, et need on raskelt tulnud: „Kui laktoosivaba või ja jogurti puhul ma erilisi erinevusi maitses ei ole märganud, siis piim ja jäätis maitsevad ikkagi teisiti. Väljas süües on keeruline, sest pidevalt ei viitsi ja polegi võimalik kontrollida, mida miski toit sisaldab. Samas, enesetunne on mul pärast laktoosi teadlikku välja jätmist oluliselt paranenud. Kadunud on väsimus ja unisus ning aju töötab paremini, rääkimata oluliselt paranenud olukorrast kõhu ja seedimisega.“

Priidu sõnul tuleb valikuid teha mõistlikult ning eksimuse puhul peab ka endale andestama. Oluline on teadlikkus.

Laktoosi- ja gluteenitalumatuse (tsöliaakia) paketti, Laktoositalumatuse paketti ning Gluteenitalumatuse (tsöliaakia) paketti saab tellida minu.synlab.ee ning SYNLABi proovivõtupunktides kohapeal.