​Miks kannatavad naised südamehaiguste all rohkem kui mehed?

Südame- ja veresoonkonna haigused ei ole ainult meeste ja eakate probleem, nagu üldiselt eeldatakse. Kiires ja stressirohkes maailmas tabavad südame- ja veresoonkonna haigused järjest nooremaid inimesi. SYNLABi laboriarst, dr Meeli Glükmann räägib, millised verenäitajad aitavad kaasaegsete terviseuuringute käigus avastada nii geneetilised soodumused kui ka elustiilist tekkinud haigestumise riskid.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on just südame- ja veresoonkonna haigused kõige sagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest. Naistel suureneb risk hormonaalsete muutustega menopausi järgselt üleminekueas. Samas on teaduse ja meditsiini areng loonud lisavõimalusi, kuidas varjatud riske varakult avastada.

Vererõhu kontrolli ja EKG uuringu kõrval on dr Glükmanni sõnul 11 olulist vereanalüüsi näitu, mis annavad südamehaiguste riskidest esmase ülevaate. Nendeks on hemogramm koos 5-osalise leukogrammi ehk valgeverepildiga, kolesterool, LDL-kolesterool, HDL-kolesterool ja arvutuslik näitaja mitte-HDL kolesterool, triglütseriidid Lisaks veel glükohemoglobiin ehk HbA1c ja C-reaktiivne valk (kõrgtundlik). Samuti lipoproteiin (a), apolipoproteiin B ning kusihape.

Südame- ja veresoonkonna haiguste geneetilise eelsoodumuse verenäitaja

Südame-ja veresoonkonnahaiguste kujunemisel on sageli põhjuseks geneetiline eelsoodumus.Seda ei pea oma sugupuud uurides eeldama, vaid geneetilise eelsoodumuse saab tänapäeval määrata personaalse vereprooviga.

Dr Glükmann rõhutab, et mitmed vereanalüüsid aitavad välja selgitada südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riske juba varakult ning elustiili muutuse ja õigeaegse raviga on võimalik paljud neist eemal hoida. Südame-veresoonkonnahaigustega on tihedalt seotud lipoproteiin (a). “Kõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame- ja veresoonkonna haiguste riski ligikaudu 1,5 korda ja suurendada tromboosi ohtu,” selgitab dr Glükmann ning lisab, et arstid soovitavad seda analüüsi, kuna kõrgenenud väärtusi esineb koguni 20-30% inimestest. Lipoproteiin (a) sisaldus veres on geneetiliselt kindlaks määratud. Tulemuse alusel on võimalik hakata teadlikult vähendama südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemist.

Kui inimesel on juba varasemalt tuvastatud eelsoodumus, tuleks oma tervisenäitajaid regulaarselt kontrollida ning pöörata tähelepanu oma elustiilile ja toitumisele. Samad nõuanded kehtivad ka üleminekueas naistele.

Miks tõuseb naistel üleminekueas südame-veresoonkonnahaiguste risk?

Keskmine vanus menopausi saabudes on 45-55 aastat. Kuigi märgatavaid sümptomeid ei pruugi esineda, võivad üleminekueas välja areneda mitmed südame- ja veresoonkonna haiguste riskid. Sel ajal diagnoositakse naistel sageli düslipideemiat ehk muutusi lipiidide tasemes, kõrgvererõhutõbe, II tüübi diabeeti, reumatoidartriiti ja ka depressiooni.

Regulaarne tervisekontroll aitab hinnata, kas võib esineda mõnda südame-veresoonkonnahaiguste teket mõjutavat varjatud terviseprobleemi ja riski, muu hulgas lipiidide (nt kõrget kolesterooli ja LDL-kolesterooli taset) või süsivesikute ainevahetushäiret (nt suhkruhaigust), infektsiooni, kroonilist põletikku.

Oluliste näitajatena, mis mõjutavad veresoonkonna tervist, toob laboriarst välja ka glükohemoglobiini ja kõrgtundliku C-reaktiivse valgu (tuntud ka kui CRP) ehk põletiku olemasolu näitaja meie kehas.

“Glükoos ehk veresuhkur on meie organismi põhiline energiaallikas, kuid selle kõrged väärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele ja põhjustada veresoonte seinte kahjustusi,” selgitab laboriarst ja lisab, et kõrge glükoositase veres soodustab südamepuudulikkuse kujunemist ning diabeetikutel on mitmekordselt suurem risk südamehaiguste tekkeks kui neil, kellel suhkruhaigust ei esine. Glükohemoglobiini vereanalüüsi tulemus peegeldab veresuhkru taset eelneva 8-12 nädala jooksul ja on seega heaks sisendiks suhkruhaiguse tekke riski hindamisel. Glükohemoglobiini hulk veres on võrdelises sõltuvuses vere glükoosisisaldusega ja erütrotsüütide elueaga.

Kilpnäärmefunktsioonid vajaksid samuti regulaarset kontrolli, eriti naistel üleminekueas. Nii kilpnäärme ala- kui ka ületalitlus mõjutavad südant ja veresooni.

Elustiil, kõrge vererõhk ja kolesterool

Osa kõrgest haiguse esinemissagedusest on seotud meie põhjamaise elustiiliga: ületöötamine, harvad puhkused, stress ja muretsemine, vähene liikumine ja ebatervislik toitumine. Kõik see, millele vastandub vahemerepiirkonna inimeste söögi- ja joogikultuur ning puhkuse ja pingutuse suurem tasakaal. Nendes piirkondades on südame-veresoonkonnahaiguste esinemissagedus väiksem.

“Südame-veresoonkonnahaiguste peamisteks riskiteguriteks on normväärtusest väljas kolesterooli ja LDL-kolestrooli tase ning kõrgenenud vererõhk, mida soodustab paljuski nii stress ja ebapiisav puhkus kui ka ebatervislik toitumine ning vähene liikumine,” lisas dr Glükmann.

Normist kõrgem kolesteroolinäit on SYNLABi viimase kolme aasta statistika alusel oluliseks probleemiks, moodustades Eesti naiste seas 66% teostatud proovidest. Meeste analüüsidest ületas tervisliku piirnormi 57% tulemustest.

Südame-veresoonkonna tervisliku seisundi esmaseks hindamiseks peaks tervisekontroll sisaldama selliseid analüüse nagu üldkolesterool ja teised vere lipiidid(LDL-kolestrool, HDL-kolestrool, triglütseriidid ja mitte-HDL kolesterool). “Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus, mida nimetatakse n-ö halvaks kolesterooliks, on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis ka ateroskleroosi ning sellega seotud müokardiinfarkti tekke riskifaktor,” selgitab dr Glükmann.

Laboriarst lisab, et oomega-3-rasvhapped aitavad reguleerida kolesterooli ja eriti triglütseriidide taset veres, langetada vererõhku ja hoida veresoonte seinad elastsed – see kõik vähendab trombide, infarktide ja insultide tekke riski.

Südamehaiguste ja muude põletikuliste protsesside puhul on kehal vaja just oomega-3 rasvhappeid: eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA), mis põletikureaktsioone vaigistaks.

Laboriarsti sõnul on leitud, et inimestel, kellel on oomega-3 rasvhapete EPA ja DHA sisaldus rakkudes piisav, on madalam risk raskelt haigestuda südamehaigustesse. Oomega-3 rasvhapped vähendavad südame rütmihäirete teket ning alandavad vererõhku. EPA ja DHA aitavad vähendada triglütseriidide sünteesi maksas ja sisaldust veres, pidurdavad ateroskleroosi arengut ja trombooside teket.

Paraku sobivat oomega-3 rasvhapete päevast doosi inimese kaalu järgi arvestada ei saa. Seda saab määrata vaid organismis sisalduvate rasvhapete koguste järgi. Rasvhapete sisaldust organismis on võimalik määrata vereanalüüsiga.

Varases staadiumis südamehaigusel ei pruugi olla sümptomeid

Varases staadiumis südame-veresoonkonnahaigused ei pruugi anda tuntavaid sümptomeid. Siiski võivad nendele viidata väsimus, füüsilise jõudluse langus, hingeldus, rütmihäired (südamepekslemine, lisalöögid ehk ekstrasüstolid) ning pearinglus. SYNLABi laboriarsti sõnul on aga mitmed vereanalüüsid, mille tulemused annavad südamehaiguste riskidest esmase ülevaate:

• Hemogramm võimaldab hinnata vere hapnikutranspordivõimet, selgitada kehvveresuse ja põletike olemasolu.
• Kolesterooli ja LDL- ehk „nn halva“ kolesterooli suurenenud sisaldus veres on üks peamiseid südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid ning nende kõrge kontsentratsioon on ateroskleroosi ehk arterilubjastuse tekke põhjuseks. HDL ehk „nn hea“ kolesterooli funktsiooniks on kolesterooli transport tagasi maksa.
• Lisaks kolesteroolidele on oluline jälgida ka organismi energia varuallika, triglütseriidide taset. „Triglütseriidide ja halva kolesterooli kõrgenenud sisalduse korral on soodustatud esmaselt keskmise ja väikese läbimõõduga arterites aterosklerootiliste muutuste teke, mis võib tuua kaasa erinevates organites verevarustuse häired,“ selgitab laboriarst.
• C-reaktiivne valk (CRP) on põletikuanalüüs.. Südame-veresoonkonnahaiguste riski näitajana hinnatakse CRP väärtust kõrvuti koos kolesterooli analüüsiga.
• Lipoproteiin (a) kõrgenenud tase soodustab ateroskleroosi teket ja suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski ligikaudu 1,5 korda.
• Apolipoproteiin B aitab selgitada kõrgenenud LDL-kolesterooli kahjustavat toimet veresoontele ja aitab seega hinnata ateroskleroosi ja südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski.
• Kusihappe kõrge tase on riskifaktor neerukahjustuse, liigese- ja südamehaiguste tekkeks.