Tea oma kolesteroolinäitu nagu vanust, pikkust ja kaalu

Viimase kolme aasta jooksul SYNLABis tehtud kolesterooli vereanalüüside tulemustest on rohkem kui pooled tervislikust normist kõrgemad. Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise üheks oluliseks eelduseks on hoida oma kolesteroolid normi piires, mistõttu iga inimene võiks olla teadlik, milline on tema kolesteroolitase. Vereanalüüside abil saab tervisenäitajaid regulaarselt jälgida ja vajadusel teha elustiilis korrektuure või saada ravi, et vähendada tõsisemate terviseriskide väljakujunemist. 

Südame-veresoonkonnahaigused on Tervise Arengu Instituudi andmetel kõige sagedasem surmapõhjus Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest. Nende haiguste peamisteks riskiteguriteks on kõrge kolesteroolitase, kõrgenenud vererõhk, ebatervislik toitumine, rasvumine, vähene liikumine, suitsetamine ja diabeet. Eestis on inimeste eluiga tõusnud, elanikkond vananeb ja inimesed ise peaksid paremini teadma südant ja veresoonkonda kahjustavaid riskitegureid ning järgima tervislikku elustiili. 

Kolesterool on inimesele vajalik rakkude ehituseks, sapphapete sünteesiks, D-vitamiini ja hormoonide tootmiseks, kuid selle kõrgenenud tase veres suurendab riski südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks,“ tõdes SYNLABi laboriarst Meeli Glükmann ning lisas, et kolme viimase aasta SYNLABi statistika näitas 62% teostatud kolesteroolianalüüsides probleemset, normväärtusest kõrgemat näitu. Andmete järgi esines naistel rohkem kõrvalekaldeid, moodustades 66% analüüsidest, meeste näitajaks kujunes 57%. 

Ainult üldkolesterooli taseme põhjal ei ole võimalik täpselt hinnata südame-veresoonkonnahaiguste riski. Selle kõrval on oluline veeniverest määrata ka: LDL-kolesterool ehk nn halb kolesterool, HDL- ehk nn hea kolesterool, arvutuslik mitte-HDL kolesterool ning triglütseriidid. Umbes 60–70% kolesteroolist on inimesel LDL-kolesterooli ja 25–35% HDL-kolesterooli koostises. 

Kõrge LDL- ehk "halb" kolesterool on oluline südamelihase infarkti ja insuldi riskitegur 

Kõrge LDL-kolesterooli tase põhjustab veresoonte ahenemist, mis takistab vere normaalset kulgu. LDL-kolesterooli kõrge tase ja sellega kaasnevad muutused on enamasti aastaid sümptomiteta. Kõrgenenud tase võib esineda erineva kehakuju ja -kaaluga inimestel, nii meestel kui ka naistel. Ei ole olemas "tüüpilist" kõrge LDL-kolesterooli tasemega inimest. Halval juhul avastatakse kõrge LDL-kolesterooli tase alles siis, kui inimesel tekib valu rindkeres või tõsine südame-veresoonkonna ägeda haiguse episood, nt südamelihase infarkt või insult. Selleks ajaks võivad arterid olla juba tõsiselt kahjustunud. Seepärast peaksid kõik inimesed olema teadlikud oma vere LDL-kolesterooli tasemest. Eriti oluline on teada oma kolesterooli taset just neil inimestel, kelle emal või isal on esinenud südameinfarkti või insulti ning diabeeti põdevad ja kõrge vererõhuga isikud. 

Südame-veresoonkonnahaiguste riski vähendab nn hea kolesterooli ehk HDL-kolesterooli piisav sisaldus veres, sest see aitab vähendada LDL-kolesterooli taset. HDL-kolesterooli ülesandeks on ülemäärase kolesterooli eemaldamine vereringest ja selle tagasitransport maksa. Veresoonte kahjustust vähendavat toimet toetab ka HDL-kolesterooli põletiku- ja hüübimisvastane, antioksüdatiivne, veresooni laiendav mõju. 

Mitte-HDL kolesterooli väärtuse saamiseks lahutatakse üldkolesteroolist HDL-kolesterool ning selle kõrgenenud tase tõstab südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski sarnaselt LDL-kolesteroolile ja seda ka juhtudel, kus LDL-kolesterooli tase on normi piirides. 

Triglütseriide saadakse toiduga, kuid toodetakse ka maksas ja liiga kõrge taseme korral veres on nad südame-veresoonkonnahaiguste tekke riskifaktoriks. Kui vereringes on triglütseriidide liig, ladestatakse need rasvkoesse. Triglütseriidide kõrgenenud tasemega kaasneb sageli ka madal HDL-kolesterooli ja kõrge LDL-kolesterooli tase ning risk südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks suureneb. 

Mis põhjustab kõrget kolesteroolitaset? 

Inimorganismis sünteesitakse kolesterooli enamasti maksas, vähemal määral soolestikus, neerupealistes, peensoole limaskestas jm, toiduga saame umbes 30% kolesteroolist. Lisaks ebatervislikule toitumisele mõjutavad kolesterooli taset veel suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, ülekaalulisus, alkoholi tarbimine, diabeet, hüpotüreoos, suitsetamine ja pärilikkus. Mõnede inimeste puhul on kõrge LDL-kolesterooli tase geneetiline ehk pärilik (nn perekondlik hüperkolesteroleemia). 

Mida peaksid tegema, kui Sinu kolesteroolitase on suurem kui 5 mmol/l? 

Kui kolesteroolitase ei ole väga kõrge, on seda võimalik efektiivselt ka toitumise ja elustiili muutmisega reguleerida. 

Toitu tervislikult! 

Kuigi organism toodab suurema osa kolesteroolist ise ja vaid umbes 30% pärineb toidust, tuleks kõrge kolesteroolitaseme korral toidulaud kriitilise pilguga üle vaadata. 

Vähenda küllastunud rasvade tarbimist 

• Vali väiksema rasvasisaldusega liha: linnuliha ilma nahata, metsloomaliha, sea ja veise sise- ning välisfilee, küülikuliha, vasikaliha. 
• Väldi rasvast ja suitsutatud liha, vorstitooteid, peekonit, siseelundeid. 
• Piira piimatooteid (2,5% piim, keefir, hapupiim, jogurt, väherasvane juust) ühe portsjonini päevas. Väldi rasvaseid piimatooteid (rõõsk koor, hapukoor, määrded, koorejäätis jm). 

Tarbi rasvast kala kolm korda nädalas, eelistades naturaalset kala fritüüritud, suitsutatud ja kõrge soolasisaldusega kalatoodetele. 

Lisa menüüsse pähklid ja seemned (1-2 spl päevas), välja arvatud magustatud ja röstitud pähklid ning seemned.

Kasuta kasulikke rasvhappeid sisaldavaid taimseid toiduõlisid (nt extra virgin oliiviõli, mandliõli) 3 tl päevas. 

Piira või jäta menüüst välja: 

• Valge suhkur 
• Valge nisujahu 
• Suhkrurikkad maiustused – koogid, saiakesed, küpsised, šokolaad ja kommid 
• Fruktoos suhkruasendajana (selle liig mõjutab samuti kolesteroolitaset) 

Eelista täisteratooteid (täisterariis, -makaronid, tatar, kinoa, täisteraleib, täisterakaerahelbed). 

Lisa menüüsse kiudainerikkad toidud: 

• Köögiviljad – tarbi vähemalt 360 g tooreid või kuumtöödeldud köögivilju päevas. Töötlemisel väldi võid, koort või rohket loomset rasva. 
• Puuviljad – tarbi vähemalt 250 g päevas marju ja puuvilju (eelista vähem magusaid). Väldi kuivatatud puuvilju, kompotte, moose. 
• Kaunviljad 

Eelista toiduvalmistamisel praadimisele aurutamist ja grillimist. 

Ole füüsiliselt aktiivne! 

Lisaks tasakaalustatud toitumisele aitab kolesterooli taset korras hoida ning halva kolesterooli taset vähendada füüsiline aktiivsus. Alusta juba täna, kasvõi poole tunniga! Kõnni, sörgi, võimle, sõida rattaga. Oluline, et leiad selle tegevuse, mida naudid. 

Lõpeta suitsetamine 

Juba ühe ööpäeva möödumisel suitsetamisest loobumisest väheneb oluliselt südamelihase infarkti risk, 1-12 kuu möödumisel väheneb tromboosi tekke risk ja südamelihase infarkti risk.

Maga piisavalt

Kvaliteetne uni ja stressi vähendamine mängivad kolesterooli vähendamisel samuti oma osa. 

Kontrolli oma kolesterooli taset vereanalüüsiga 

Vere kolesteroolisisaldust tasub kord aastas või paari aasta tagant jälgida juba alates 20. eluaastatest. Eriti oluline on kolesteroolide taset regulaarselt kontrollida vähemalt kord aastas riskigruppi kuuluvatel kaasnevate haigustega (diabeet, kõrge vererõhk, südamehaigused või metaboolne sündroom) inimestel. 

Kolesteroolide taseme hetkeseisust saad ülevaate SYNLABi Kolesteroolipaketiga, mis koosneb 4 vereanalüüsist – üldkolesterool, HDL- ja LDL-kolesterool (lisaks arvutuslik mitte-HDL-kolesterool) ning triglütseriidid - ja aitab hinnata Sinu esmast riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks. 

Rohkem infot kolesterool.info.