Oled pidevalt väsinud, aga põhjuseid ei tea? Abi võib olla vereanalüüsidest.

Sa oled kogu aeg väsinud ega saa aru, milles on probleem? Jaksu pole, tuju samuti mitte ja peeglisse vaadates võib tõdeda, et on olnud säravamaid aegu. Kuidas nullpunktist üle saada ja millised vereanalüüsid võivad aidata selgitada väsimuse põhjuseid, annab nõu SYNLABi laboriarst, dr Meeli Glükmann.

„Väsimus võib olla nii mõnegi haiguse sümptom, kuid sageli on selle taga oluliste mineraalainete ja vitamiinivarude vähenemine organismis,“ tõdeb SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann, kes toob välja kaheksa olulist verenäitajat, mida pideva väsimuse puhul tuleks kontrollida.

Arsti sõnul võib pideva väsimuse, jõuetuse, pearingluse, südamepekslemise kui ka kahvatu ja kuiva naha põhjuseks olla kehvveresus ehk aneemia. Kehvveresus tekib siis, kui hemoglobiini (rauda sisaldav valguline ühend) sisaldus veres on normaalsest madalam ja pole piisavalt terveid punaliblesid, mis transpordiksid vajaliku koguse hapnikku kudedesse.

“Kui kehas ei ole piisavalt hemoglobiini, ei saa koed ja lihased küllalt hapnikku. Nii väheneb nende jõudlus ja me võime tunda väsimust. Sellist, justkui hapnikunäljas seisundit nimetataksegi aneemiaks ehk kehvveresuseks,” täpsustab dr Glükmann ja lisab, et liigse väsimuse põhjuseks võib olla ka kehvveresuse eelne seisund. WHO statistika alusel kannatab selle all tänapäeval pea 30% rahvastikust.

Levinud ka B-grupi vitamiinide vähesusega seotud aneemiad. Selleks, et tunneksime ennast terve ja värskena, vajame hemoglobiini ja punavererakkude toimimiseks piisavas koguses rauda, B12- ning D-vitamiini ja folaate.

Rauapuuduse all kannatab iga viies naine

Rauavaegust esineb kõigil, kuid eriti tähelepanelikud peaksid olema just naised. „Uuringute järgi kannatab rauapuuduse all iga viies naine. Sagedamini esineb naistel rauapuudus just vererohkete menstruatsioonide tõttu ja raseduse ajal, kuid lisaks ka taimetoitlastel, suurema koormusega treenijatel. Ei tohi unustada, et rauapuudus ja aneemia esinemine võivad viidata ka mõne haiguse esinemisele (seedetrakti haigused, H pylori infektsioon jt)“ selgitab dr Glükmann.

Iseseisvalt rauda juurde võtma hakata dr Glükmann ei soovita, kuna organismile on ohtlikum raua üle- kui alatarvitamine. Juhul, kui veretestid näitavad rauapuudust, tuleks seda õiges koguses juurde võtta. Oluline on laboriarsti sõnul seegi, millega koos rauda juurde võtta. Rauapreparaate tasub võtta pigem koos hapu mahla ja vee kui piimaga. Mahlas sisalduv C-vitamiin soodustab raua imendumist.

Vereloomevitamiinid: B12 ja foolhape

Sageli seostatakse hapnikurikast ja hästi toimivat vereringet vaid kõrge rauatasemega, kuid tegelikult on sama oluline roll täita veel folaadil ehk foolhappel ja B12-vitamiinil. Neid kahte koos nimetatakse ka vereloomevitamiinideks.

„Folaadid ja vitamiin B12 aitavad organismis punaverelibledel jaguneda, mis on vajalik selleks, et hapnik meie kehas pidevalt ringleks ja kõik olulised protsessid toimiksid. Seetõttu võib aneemia taga olla hoopis B12 ja folaatide puudus,“ selgitab arst ning viitab taas tervisekontrolli olulisusele õige ravi määramisel. Folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng.

Väsimus võib olla märk D-vitamiini puudusest

Järgmine väga oluline väsimusest märku andev verenäitaja on D-vitamiini vaegus kehas. Kurnatuse ja energiapuuduse korral tasuks seda arsti sõnul kontrollida.

Kui 2020. aastal oli D-vitamiini tase alla normi (<75nmol/l) pea 75% SYNLABis teostatud proovivõttudest, siis 2021. aastal moodustas alla normväärtuse 67% tulemustest. Kuigi statistika on võtnud esmakordselt positiivse pöörde, siis 29% testidest näitab ikka D-vitamiini taset alla 50nmol/l, mida võib dr Glükmanni sõnul pidada juba oluliseks D-vitamiini defitsiidiks.

“D-vitamiin ei reguleeri ainult kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust, et luud ja hambad oleksid korras, vaid mõjutab lisaks immuunsüsteemi rakke ja insuliini hormooni sünteesi kõhunäärmes. Aitab vererõhku reguleerida, toetab vere hüübimist ja närvikoe talitlust, samuti hoida lihased toonuses ja parandada sooritusvõimet. D-vitamiini madalat taset seostatakse tänapäeval suurema riskiga haigestuda suhkruhaigusse, kasvajatesse ning erinevatesse infektsioonidesse,” selgitab dr Glükmann ning lisab, et vaegus annab endast tunda just väsimusena.

D-vitamiini puhul on vaja määrata õige kogus, mida vajadusel juurde võtta, sest tervisele pole kasulik ei vaegus ega ka ülevõtmine, rõhutas arst.

Koensüüm Q10

Koensüüm Q10 on vitamiinisarnane ühend, millel on antioksüdantiivne mõju organismile ning mille langus võib avaldada mõju südame-veresoonkonna tervisele. Puuduse sümptomiteks on taas väsimus, energiapuudus kui ka südamehaigused ja diabeet. 30-dates aastates hakkab Q10 süntees meie organismis vähenema ning teadlik tarbimine läbi toidu või preparaatidena võib olla vajalik, kui vereproov seda kinnitab.

Kilpnäärme üle- ja alatalitlus

Pidev väsimus võib olla ka märk kilpnäärme üle- ja alatalitlusest. Kõige enam esineb kilpnäärme alatalitlust ehk hüpotüreoosi, mil inimene on väsinud ja passiivne, seda ka pärast korralikku ööund. Südametöö aeglustub, kõht on kinni ja nahk kuiv. Välja võivad hakata langema juuksed. Isu ei ole, aga aeglase ainevahetuse tõttu kehakaal kasvab.

Kilpnäärme ületalitluse ehk hüpertüreoosi korral on esmasteks sümptomiteks hoopis põhjendamatu kaalulangus ja suurenenud söögiisu. Lisandub käte värisemine, närvilisus, higistamine ja kuumatalumatus ning muidugi tohutu väsimus.

Kaheksa olulist verenäitajat väsimuse põhjuste tuvastamiseks

Väsimuse põhjuste väljaselgitamiseks on dr Glükmanni sõnul kaheksa erinevat verenäitajat, mis on koondatud SYNLABi Väsimuse paketti:

1. Hemogramm võimaldab hinnata aneemia või aneemiaeelse seisundi olemasolu;
2. Ferritiin aitab hinnata raua tagavara organismis;
3. Vitamiin B12 aktiivne vorm näitab erütrotsüütide normaalseks arenguks aga ka närvisüsteemi ja naha häireteta toimimiseks vajaliku vitamiini taset;
4. Vitamiin D vaegus annab endast tunda just väsimusena;
5. Folaat omakorda peegeldab samuti normaalseks vereloomeks olulise B-grupi vitamiini sisaldust;
6. Koensüüm Q10, mis toetab südame-veresoonkonna tööd, samuti südamelihaste tööd;
7. TSH (kilpnäärme analüüs), tuvastab kilpnäärme üle- ja alatalitluse;
8. hsCRP (põletikumarker), mis peegeldab mitmete väsimusega märku andvate haiguste algfaasi.

Millised toiduained on head väsimuse peletajad?

Punane liha (eelkõige maks ja loomaliha), munad, oad, läätsed, tumeroheliste lehtedega aedviljad ja kuivatatud puuviljad sisaldavad rauda.

Erinevad tsitruselised ja nende mahlad, banaan, tumeroheliste lehtedega aedviljad, kaunviljad sisaldavad foolhapet.

Mitmesugused loomsed tooted nagu liha, kana, kala, muna, piim, sisaldavad B12-vitamiini.

Kala, õlid, brokoli, soja on koensüüm Q10 allikad.

Kala, õli, piimatooted sisaldavad D-vitamiini.

Enamasti on võimalik aneemia väljakujunemist tasakaalustatud toitumisega ennetada. Kui aga aneemia on juba välja kujunenud, on sellest taastumiseks vajalik korrigeerida oma toitumisharjumusi ja lisaks võtta rauapreparaate või vitamiine koguses, mis tervisekontrolli alusel arst soovitab.