Kaalutõusu ja väsimuse põhjuseks võib olla kilpnäärme alatalitlus

Ühed peamised märgid, et Sul võib olla kilpnäärme alatalitlus, on pidev ja igapäevatoimetusi segav väsimus ning seletamatu kaalutõus. Sagedamini esinevad kilpnäärmehaigused naistel. Põhjusena toob SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp välja joodivaeguse, mille vajadus kasvab naistel puberteedi ja raseduse ajal.

Kilpnäärme peamine ülesanne on osaleda organismi ainevahetuses ja kehatemperatuuri regulatsioonis ning tagada kesknärvisüsteemi normaalne talitlus. Tuntuimad kilpnäärme talitlushäired on kilpnäärme alatalitlus ehk hüpotüreoos, mille korral toodetakse organismis kilpnäärme hormoone liiga vähe ja kilpnäärme ületalitlus ehk hüpertüreoos, mille korral kilpnäärme hormoone toodetakse liiga palju.

Kilpnäärme ala- või ületalitlus – väsimus on mõlema probleemi tunnus!

Kilpnäärmehaigused võivad alata igas eas vargsi ilmuvate sümptomitega. „Esialgu ei pruugi probleemile viitavaid nähtusid märgatagi või peetakse neid ekslikult näiteks stressi või vananemise märkideks,“ ütleb dr Raave-Sepp.

Kilpnäärmehaigustega kaasnev väsimus võib süveneda aeglaselt või vastupidi, tekkida ootamatult nõnda, et üks hommik ei suuda peadki padjalt tõsta ja üles tõusta. Kuigi unetunde on piisavalt, on keha hommikul endiselt kurnatud. Rääkimata trenni tegemisest, milleks päevaste toimetuste kõrval energiat lihtsalt enam ei jätku. „Pikaajaline igapäevane väsimustunne aga ei ole organismi normaalne seisund,“ sõnab laboriarst.

Tavalisemad kilpnäärme alatalitluse sümptomid on:

• pidev väsimus ja isegi apaatsus;
• kaalutõus;
• kõhukinnisus;
• külmatalumatus;
• juuste väljalangemine;
• kuiv nahk;
• ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel;
• südame aeglane löögisagedus;
• hääle kähenemine;
• probleemid mälu ja meeleolu alanemisega;
• kõrge kolesterool.

Väsimus võib aga olla ka kilpnäärme ületalituse tunnus. Enamasti tuleneb see probleemidest uinumise ja ärevusega, mida tingib kilpnäärme ületalitlusest stressis keha. „Kuna kilpnääre on närvisüsteemiga tihedalt seotud, võivad probleemide põhjustajaks olla stress ja liigne pinge. Samas võivad närvilisus ja unehäired olla omakorda kilpnäärmehaiguse sümptomid,“ nendib dr Raave-Sepp.

Tavalisemad kilpnäärme ületalitluse sümptomid on:

• käte värisemine;
• kaalulangus;
• kiire pulss;
• valgustundlikud ja suurenenud silmad (silmad on veidikene punnis);
• ärrituvus (nutuvalmidus);
• kuumatalumatus (nt saunas);
• pidev higistamine, mis ei ole seotud füüsilise koormusega.

Alatalitlus kergitab küll kaalunumbrit, aga alles kõige viimasena!

Normaalne kehakaal on küll osaliselt individuaalne, kuid kaalumuutus on inimese eluviisi ja tervise peegel. Et kilpnäärmel on oluline seos ainevahetuse reguleerimisel, avalduvad kilpnäärme talitlushäired ka kaalunumbris - kilpnäärme ületalitluse korral ainevahetus kiireneb ja kehakaal reeglina langeb ning alatalituse korral ainevahetus aeglustub ja kehakaal tõuseb.

Suurem osa alatalitlusega seotud ülekaalust on tingitud liigsest soola ja vee kogunemisest. Massiline kaalutõus on harva seotud hüpotüreoidismiga. Kui kehakaalutõus on ainus alatalitlusele viitav sümtom, siis suure tõenäosusega ei ole siiski tegemist kilpnäärme alatalitlusega. Kaalumuutus on üks viimaseid sümptomeid, mis kilpnäärme haigusest märku võib anda.

Kilpnäärme probleemid võivad tabada igaüht

Sagedamini esinevad kilpnäärmehaigused naistel. Põhjusena toob laboriarst välja joodivaeguse, mida sisaldavad mitmed kilpnäärmehormoonid. Joodi vajadus kasvab naistel puberteedi ja raseduse ajal. Meestel on kilpnäärmehaigusi küll harvem, aga kliiniline pilt on tunduvalt maskeeritum.

„Kilpnäärme üle- või alatalitlust ei saa diagnoosida üksnes sümptomite põhjal, sest need võivad viidata ka muudele haigustele. Diagnoosimiseks on vaja teha vereanalüüsid,“ ütleb laboriarst. Ta lisab, et kui inimesel esineb enamik kilpnäärmehaigusele viitavatest sümptomitest ning eriti kui perekonnas on esinenud kilpnäärmeprobleeme, tasub oma kilpnäärme hormoonide taset kindlasti kontrollida.

„Lisaks võiksid oma kilpnääret kontrollida last planeerivad naised, et hinnata rasestumise võimalikkust ja selle katkemise ohtu kilpnäärmeprobleemide tõttu,“ räägib laboriarst.

Kilpnäärmehaiguste diagnoosimiseks vajalikud analüüsid on koondatud SYNLABi Kilpnäärmepaketti, milles sisalduvad järgmised analüüsid: kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) , vaba türoksiin (FT4) ning türeoidperoksüdaasi vastane IgG (TPO IgG) .

Enamus kilpnäärme probleeme on kergesti ravitavad

Dr Anneli Raave-Sepp soovitab analüüside tegemisel alati konsulteerida ka arstiga, et vaadata koos üle tulemused ja saada soovitused järgmisteks sammudeks. „Tervisekontroll näitab, kas abi võib olla nt kilpnäärme ravist, teadlikust toitumisest, vitamiinikuuriga mõne olulise aine varu täiendamisest või uneharjumuste parandamisest,“ sõnab dr Raave-Sepp.

Kilpnäärmehaigused on enamast healoomulised ja kergesti ravitavad ning ravi toob üsna kiiresti tagasi hea enesetunde ja elukvaliteedi. „Kilpnäärme ületalitlus allub hästi türeostaatilisele ravile. Alatalitluse korral rakendatakse hormoonasendusravi, mis on tavaliselt küll eluaegne, kuid tablettidega saab kilpnäärmehormooni organismis normis hoida ning inimene peaks ennast tundma sama hästi, kui haiguseta. Ravi saamiseks tuleks pöörduda oma perearsti või endokrinoloogi vastuvõtule“ selgitab dr Anneli Raave-Sepp.