Kolesteroolipakett

Kõrgenenud kolesteroolide sisaldus ei pruugi anda endast enne märkui kui veresoonte vaikselt arenenud kahjustus viib südamilihase infarkti või insuldini.

• Kuidas valmistuda vereproovi andmiseks, loe lähemalt SIIT.
• Vaata videot vereproovi andmiseks valmistumise kohta:
  
  

• Tulemus saabub minu.synlab.ee ja terviseportaal.ee keskkonda.
• Tulemuse tõlgendamisel võid vajada tervishoiutöötaja abi.
• Küsimuste korral soovitame Sulle meie laboriarsti konsultatsiooni, kelle juurde saad aja broneerida SIIN.

Südame-veresoonkonnahaigused on Tervise Arengu Instituudi andmetel kõige sagedasem surmapõhjus Eestis, moodustades ca 46% meeste ja 64% naiste suremusest. Nende haiguste peamisteks riskiteguriteks on veres kõrge kolesterooli, LDL-kolesterooli, mitte-HDL kolesterooli ja triglütseriidide sisaldus ja madal HDL-kolesterooli sisaldus, kõrgenenud vererõhk, diabeet, suitsetamine, ebatervislik toitumine, vähene liikumine ning ülekaal.

Kolesterool on küll vajalik rakkude ehituses ja organismi hormonaalses tasakaalus ning D-vitamiini tootmises, kuid selle kõrgenenud sisaldus veres suurendab riski südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks.

Verest määrame järgmiseid analüüse:

KOLESTEROOL, mille tase soovituslikult peaks olema alla 5 mmol/l. Kuid kuna selle moodustumisel osaleb mitmeid vere lipiide, millest kõik ei ole sugugi ohtlikud südame-veresoonkonnale, siis ainult kolesterooli taseme järgi veresoonte lupjumise ehk ateroskelroosi riski hinnata oleks ennatlik. Seetõttu on vajalik määrata lisaks veel LDL-  ehk „halva“ kolesterooli, HDL- ehk  „hea“ kolesterooli ning triglütseriidide taset ja arvutada mitte-HDL kolesterooli väärtus.

HDL-kolesterool transpordib kudedes olevat kolesterooli maksa ümbertöötlemisele ja vähendab LDL-kolesterooli taset veres. Seega aitab piisav HDL-kolesterooli sisaldus veres vähendada südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski.

LDL-kolesterool peaks täiskasvanud inimesel jääma alla 3 mmol/l. Püsivalt kõrge LDL-kolesterooli tase veres põhjustab veresoonte lupjumist ning aterosklerootilist südame-veresoonkonnahaigust, mis võib avalduda stenokardilise valuna rinnus, südamelihase infarktina või ajus insuldina.

LDL-kolesterooli normid on rangemad inimestel, kellel on pärilikult väga kõrge kolesterooli tase veres (nn perekondlik hüperkolesteroleemia) või põetakse haiguseid, mis suurendavad südame- veresoonkonnahaiguste tekke riski (nt diabeet, krooniline neeruhaigus, kõrgvererõhktõbi, rasvtõbi jm). Haiguste tekke riski taset ja kolesterooli langetava raviga saavutatava vajaliku LDL-kolesterooli taset hindab ja soovitab inimesele raviarst/kardioloog. Nt mõõduka kardiaalse riski esinemisel on raviga saavutatava LDL-kolesterooli eesmärkväärtus <2,6 mmol/L, kõrge riski korral <1,8 mmol/L ja väga kõrge riskiga inimestel <1,4 mmol/L.

MITTE-HDL KOLESTEROOL on arvutuslik parameeter, mille väärtuse saamiseks lahutatakse kolesteroolist HDL-kolesterool. Mitte-HDL kolesterooli kõrgenenud tase tõstab südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski sarnaselt LDL-kolesteroolile ja seda ka juhtudel, kus LDL-kolesterooli tase on normi piirides.

Mitte-HDL kolesterooli väärtuse väljastamine on lisavõimalus kardiaalse riski hindamiseks.

TRIGLÜTSERIIDE saab organism toidurasvadest või toodab ise. Need on olulised energia varuallikad. Liigsed triglütseriidid hoiustatakse rasvkoes põhjustades kehakaalu tõusu. Triglütseriidide kõrge tase soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket suurendades LDL-kolesterooli veresooni kahjustavat toimet ning nad koos mõjuvad kahjulikult ka südamelihase rakkude tööle. Samuti tõstab kõrgenenud triglütseriidide tase pankreatiidi tekke riski.

Sageli avastatakse kõrge LDL-kolesterooli tase alles siis, kui inimesel esinevad südame-veresoonkonnahaigustele viitavad sümptomid: valu rindkeres, jäsemete külmatundlikkus jm või kui tal on olnud infarkt või insult. Selleks ajaks võivad arterid olla juba tõsiselt ateroskleroosi poolt kahjustatud. Seepärast peaksid kõik inimesed olema teadlikud oma vere LDL-kolesterooli tasemest. Eriti aga need, kelle pereliikmetel on kõrge LDL-kolesterool või nooremas eas alanud südameprobleemid.

Esimene kord võiks kolesterooli taset veres kontrollida 20ndate eluaastate alguses, vajadusel varem. Edasine kontrollimise intervall sõltub riskitegurite olemasolust. Kord aastas on kontrollimine oluline riskigruppi kuuluvatel kaasnevate haigustega (diabeet, kõrge vererõhk, südamehaigused) või ainevahetuse häiretega (metaboolne sündroom) inimestel.

Südame-veresoonkonnahaigused on efektiivselt ennetatavad tervisliku eluviisi või õigeaegse raviga.

Südame-veresoonkonnahaiguste riski vähendamiseks on soovitav:

• Mitte suitsetada.
• Liikuda igapäevaselt vähemalt 30 minutit.
• Järgida tervislikku toitumist:
  • Tarbida 30-45 g kiudaineid, eelistatult täisteratooteid; ≥200 g puuvilju; ≥200 g juurvilju; 30 g soolamata pähkleid päevas; kala, eelistatult rasvast kala, vähemalt 1-2 korda nädalas.
  • Piirata punase liha tarbimist (355-500 g nädalas); soola tarbimist (<5 g päevas); alkoholi tarbimist.
  • Vältida suhkruga magustatud jookide, nt karastusjookide, puuviljamahlade ja magusate ja soolaste snäkkide kasutamist.

Rohkem põhjalikku ja usaldusväärset infot kolesterooli kohta vaata: Kolesterool.info

Laborianalüüsid annavad ülevaate organismi hetkeseisundist ja normaalsed tulemused ei garanteeri kõikide terviseprobleemide puudumist. Kaebuste püsimisel soovitame pöörduda perearsti poole või broneerida laboriarsti konsultatsioon.

1. Kolesterool
2. LDL-kolesterool
3. HDL-kolesterool
4. Mitte-HDL kolesterool
5. Triglütseriidid