Kolesteroolipakett

Kõrgenenud kolesteroolitase ei anna üldjuhul mingeid sümptomeid ning kahjustab vaikselt ja salakavalalt.

• Kuidas valmistuda vereproovi andmiseks, loe lähemalt SIIT.
• Vaata videot vereproovi andmiseks valmistumise kohta:
  
  

• Tulemus saabub minu.synlab.ee ja terviseportaal.ee keskkonda.
• Tulemuse tõlgendamisel võid vajada tervishoiutöötaja abi.
• Küsimuste korral soovitame Sulle meie laboriarsti konsultatsiooni, kelle juurde saad aja broneerida SIIN.

Südame-veresoonkonnahaigused on Tervise Arengu Instituudi andmetel kõige sagedasem surmapõhjus Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest. Nende haiguste peamisteks riskiteguriteks on vere lipiidide (üldkolesterool, LDL-kolesterool, mitte-HDL kolesterool, triglütseriidid) kõrge tase, madal HDL-kolesterooli tase, kõrgenenud vererõhk, ebatervislik toitumine, suitsetamine, vähene liikumine ja diabeet.

Kolesterool on küll vajalik rakkude ehituses ja organismi hormonaalses tasakaalus ning D-vitamiini tootmises, kuid selle kõrgenenud tase veres suurendab riski südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks.

Verest saab mõõta ja arvutada 5 tüüpi kolesteroolide väärtust:

ÜLDKOLESTEROOL, mille tase soovituslikult peaks olema alla 5 mmol/l. Kuid kuna selle moodustumisel osaleb mitmeid vere lipiide, millest kõik ei ole sugugi ohtlikud südame-veresoonkonnale, siis ainult üldkolesterooli taseme järgi veresoonte lupjumise riski hinnata oleks ennatlik. Seetõttu on vajalik määrata lisaks veel hea, halva kolesterooli ning triglütseriidide taset ja arvutada mitte-HDL kolesterooli väärtus.

Südame-veresoonkonnahaiguste riski vähendab HEA KOLESTEROOLI ehk HDL-kolesterooli piisav sisaldus veres, sest see aitab vähendada halva- e LDL-kolesterooli taset veres.

HALVA KOLESTEROOLI ehk LDL-kolesterooli näitaja peaks täiskasvanud inimesel jääma alla 3 mmol/l. Püsivalt kõrge halva kolesterooli tase veres põhjustab veresoonte lupjumist ning aterosklerootilist südame-veresoonkonnahaigust, mis võib põhjustada valu rinnus, südamelihases infarkti või ajus insulti.

LDL-kolesterooli normid on rangemad inimestel, kellel on pärilikult väga kõrge kolesterooli tase veres (nn perekondlik hüperkolesteroleemia) või põetakse haiguseid, mis suurendavad südame- veresoonkonnahaiguste tekke riski (nt diabeet, krooniline neeruhaigus, kõrgvererõhktõbi, suur ülekaal jm). Sellise riski taset ja kolesterooli langetava raviga saavutatava vajaliku LDL-kolesterooli taset hindab ja soovitab inimestele raviarst/kardioloog. Nt mõõduka kardiaalse riski esinemisel on raviga saavutatava LDL-kolesterooli eesmärkväärtus <2,6 mmol/L, kõrge riski korral <1,8 mmol/L ja väga kõrge riskiga inimestel < 1,4 mmol/L.

MITTE-HDL KOLESTEROOL on arvutuslik parameeter, mille väärtuse saamiseks lahutatakse üldkolesteroolist HDL-kolesterool. Mitte-HDL kolesterooli kõrgenenud tase tõstab südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski sarnaselt LDL-kolesteroolile ja seda ka juhtudel, kus LDL-kolesterooli tase on normi piirides.

Mitte-HDL kolesterooli väärtuse väljastamine on lisavõimalus kardiaalse riski hindamiseks, tulemus väljendab kõikides lipoproteiinides sisalduva apolipoproteiin B (apoB) osakeste koguhulka.

TRIGLÜTSERIIDIDE kõrge tase suurendab LDL-kolesterooli veresooni kahjustavat toimet ning nad mõjuvad koos kahjulikult ka südamelihase rakkude tööle.

Kõrge LDL- ehk „halva“ kolesterooli tase ja mitte-HDL kolesterooli tase on enamasti asümptomaatiline, mis tähendab, et enamikel inimestel ei põhjusta see mingeid kaebusi.

Enamusel juhtudest avastatakse kõrge LDL-kolesterooli tase alles siis, kui inimesel esinevad südame-veresoonkonnahaigustele viitavad sümptomid: valu rindkeres, jäsemete külmatundlikkus jm või kui tal on olnud infarkt või insult. Selleks ajaks võivad arterid olla juba tõsiselt ateroskleroosi poolt kahjustatud. Seepärast peaksid kõik inimesed olema teadlikud oma vere LDL-kolesterooli tasemest. Eriti aga need, kelle pereliikmetel on kõrge LDL-kolesterool või nooremas eas alanud südameprobleemid.

Esimene kord võiks kolesterooli taset veres kontrollida 20ndate aastate alguses. Normist kõrgema taseme korral soovitame taset jälgida ka edaspidi.

Eriti oluline on kolesteroolide taset regulaarselt kontrollida vähemalt kord aastas riskigruppi kuuluvatel kaasnevate haigustega (diabeet, kõrge vererõhk, südamehaigused või ainevahetuse häiretega (metaboolne sündroom) inimestel.

Südame-veresoonkonnahaigused on efektiivselt ennetatavad tervisliku eluviisi või õigeaegse raviga.

Rohkem põhjalikku ja usaldusväärset infot kolesterooli kohta vaata: Kolesterool.info

Laborianalüüsid annavad ülevaate organismi hetkeseisundist ja normaalsed tulemused ei garanteeri kõikide terviseprobleemide puudumist. Kaebuste püsimisel soovitame pöörduda perearsti poole või broneerida laboriarsti konsultatsioon.

1. Kolesterool
2. LDL-kolesterool
3. HDL-kolesterool ning Mitte-HDL kolesterool
4. Triglütseriidid